Merz ja Macron: Saksa-Prantsuse liidu uus ajastu!

Merz ja Macron: Saksa-Prantsuse liidu uus ajastu!

28. augustil 2025 külastas Saksamaa kantsler Friedrich Merz Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni suveresidentsi Fort de Brégançoni. See visiit ei ole mitte ainult sõbralik sissevaade Saksa-Prantsuse suhetesse, vaid ka signaal, et kahe riigi vaheline dünaamika on pärast Merzi ametisseastumist oluliselt paranenud. Merz on ajalooliste suurkujude Helmut Kohli ja Angela Merkeli järel juba kolmas Saksamaa valitsusjuht, kes seal vastu võetud on. Aastate jooksul on need kohtumised sümboliseerinud Euroopa ühtsust, nagu näitab legendaarne François Mitterandi ja Helmut Kohli käsikäes 1984. aastal tehtud žest, mida paljud peavad Euroopa koostöö nurgakiviks.

Merz ja Macron rõhutasid kohtumisel vajadust suurendada koostööd Ukraina julgeolekugarantiide vallas. Teete tihedat koostööd Briti peaministri Keir Starmeriga. Ukraina toetamine on nende ühise päevakorra esikohal, mida peetakse praeguste geopoliitiliste nihete taustal hädasti vajalikuks – eriti Venemaa agressiivse välispoliitika tõttu. Lisaks algatati Weimari kolmnurga (Saksamaa, Prantsusmaa, Poola) taaselustamine, mida nähakse vastusena Euroopa, eelkõige Venemaaga seotud strateegilistele väljakutsetele.

Poliitilised väljakutsed ja arengud Prantsusmaal

Kuid kõik ei tundu olevat roosiline. Peaminister François Bayrou valitsuse ajal seisab Prantsusmaa silmitsi poliitilise rahutusega. Eelseisev 8. septembrile kavandatud usaldushääletus võib mõjutada Macroni ja Merzi koostöövalmidust. Bayrou keskklassi vähemusvalitsus on märkimisväärse surve all, kuna erinevad poliitilised rühmitused on andnud märku, et nad ei soovi valitsusele usaldust avaldada. Seda ebakindlat olukorda võis tugevalt mõjutada protestiliikumine “Blokeeri kõik”, millel on elanike hulgas suur toetus.

Bayrou ise näeb end dilemmas: ta on tõstnud teadlikkust võlapoliitikast ja püüdnud leida parteideülest kompromissi 2026. aasta kärpeeelarve osas, kuid edutult. Tema kalduvus otsida kiireid lahendusi võib praeguses poliitilises kliimas olla kahe teraga mõõk.

Saksa-Prantsuse koostöö uus ajastu?

Varem iseloomustasid Saksamaa ja Prantsusmaa suhteid sageli pinged ja erinevad strateegilised lähenemised. Kui Prantsusmaa on juba mõnda aega kaitsekoostööd suurendanud, siis Merzi juhtimisel kavatseb Saksamaa oma kaitsekulutusi oluliselt suurendada. Merz kavatseb tõsta kaitsekulutusi 3,5 protsendini SKTst, mida Prantsusmaa tervitab, kuna on varem sageli muretsenud Saksamaa võimaliku ümberrelvastamise pärast.

Merz on juba teatanud 5 miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis hõlmab ka kaugmaarakettide arendamist. Need dünaamilised sammud nõuavad aga kahe riigi vahelise koostöö kindlat alust, mida endiselt koormavad erinevad NATO-le ulatuvad hõõrdepunktid ja erinevad huvid kriisipiirkondades.

Sellegipoolest näib mõlema riigi juhtidel olevat oskust viia partnerlussuhted uuele tasemele ja tugevdada Euroopat ühtse julgeolekupartnerina globaalsel areenil. Seda, et eurooplased peavad muutuval geopoliitilisel maastikul edu saavutamiseks tegutsema üheskoos, näitavad Merzi ja Macroni hiljutised kohtumised teiste NATO liidritega ning Euroopa Ülemkogu, kus nad kaks regulaarselt oma ühist tegevuskava edasi lükkavad.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Prantsuse-Saksa koostöö seisab silmitsi väljakutsetega, on sellel ka paljutõotav tulevik. See, kas see püsib stabiilsena, ei sõltu ainult Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilistest otsustusprotsessidest, vaid ka rahvusvahelisest poliitilisest olukorrast tervikuna.