NATO tippkohtumine: Saksamaa Bundeswehr seisab silmitsi ajaloolise ümberstruktureerimisega!

NATO tippkohtumine: Saksamaa Bundeswehr seisab silmitsi ajaloolise ümberstruktureerimisega!

24. juunil 2025 kohtub NATO Haagis, et seada paika liikmesriikide sõjalise tuleviku otsustav kurss. Fookuses on uued sõjalised eesmärgid, mis on mõeldud praeguse julgeolekupoliitilise olukorra nõuetega arvestamiseks. Valju päevauudised Keskne teema on sõjaliste nõuete suurendamine keskmiselt kolmandiku võrra. Bundeswehri jaoks tähendab see ulatuslikke muudatusi, et vastata uutele väljakutsetele.

Planeeritud vägede tugevus, milleks on umbes 200 000 sõdurit, ei ole ees- ja tagaosas piisav. Kaitseminister Boris Pistorius näeb vajadust umbes 260 000 sõduri järele. Arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle teravneb, samas kui praegune koalitsioonileping näeb ette vabatahtliku teenistuse. Nõuete täitmiseks võidakse aga peagi arutada kohustuslikke elemente.

Vaja on ulatuslikke sõjalisi reforme

Militaaranalüütik Gustav Gressel annab mõista, et Euroopa riigid peavad edaspidi oma sõjalist võimekust säilitama. See on eriti seotud Bundeswehri puudujäägiga. Valju NZZ Kiiresti on vaja järele jõuda sellistes valdkondades nagu luure, side, lennukite tankimine ja satelliitluure.

Bundeswehr ei vaja mitte ainult täiendavaid sõdureid, vaid ka palju uut tehnikat ja infrastruktuuri. Praegu on vägede käsutuses umbes 62 000 sõdurit, kuid kõrgete nõudmiste täitmiseks on vaja veel kümneid tuhandeid sõdureid. Saksamaa plaanib ka 2027. aastaks Leetu paigutada lahinguüksused. Seda peetakse vajalikuks ka pingelisemat julgeolekuolukorda arvestades.

Rahalised nõudmised kasvavad

NATO ootab tulevikus oma liikmesriikidelt, eriti Saksamaalt, kaitse-eelarvete suurendamist 5 protsendini sisemajanduse koguproduktist. See tähendaks Saksamaale umbes 215 miljardit eurot, võttes aluseks eelmise aasta SKT. NATO peasekretäri Rutte ettepanek näeb traditsioonilise kaitse kulude jaotust 3,5 protsenti ja kaitsega seotud kulutusi 1,5 protsenti. Nende hulka kuuluvad muuhulgas infrastruktuur, küberturvalisus ja digitaliseerimine, nagu ka öeldud.

Bundeswehri praegune infrastruktuur on osutunud ebapiisavaks, kuna paljud kasarmud on suletud või neil on lastud laguneda. Hädavajalike uute kasarmute ja depoode rajamiseks tuleb lühendada planeerimisprotseduure ja lihtsustada hankemenetlust. Kaitseminister Pistoriuse hinnangul on ainuüksi tegevväelaste jaoks vaja kuni 460 000 sõdurit, kuigi suur osa praegusest 180 000 tegevsõdurist on praegu teadmata kadunud.

Üldiselt ei seisa Bundeswehr ees mitte ainult moderniseerimine, vaid ka süsteemimuutus, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed Euroopa sõjalisele julgeolekule. Euroopa sõjalises maastikus on ees ootamas suur muutus, mis võib tähendada, et Saksamaa seisab silmitsi ülesannetega, mis meenutavad Lääne-Saksamaa ümberrelvastumist 1955. aastal.

Sõjaliste kulutuste ja Bundeswehri reformide ümber käivad arutelud ei ole seetõttu mitte ainult riikliku, vaid ka rahvusvahelise tähtsusega. USA ja NATO surve kasvab ning märgid viitavad ulatuslikele reformidele ja uuendustele Saksamaa kaitsepoliitikas.