NATO tippkohtumine Haagis: viis protsenti uueks kaitsesihtmärgiks!

NATO tippkohtumine Haagis: viis protsenti uueks kaitsesihtmärgiks!

Ettevalmistused järgmisel nädalal Haagis toimuvaks NATO tippkohtumiseks hakkavad ilmet võtma. NATO peasekretäril Mark Ruttel on raske ülesanne veenda kõiki liikmesriike kaitsekulutuste ambitsioonikas viieprotsendilises eesmärgis. ARD-i intervjuus väljendas Rutte oma usaldust selle eesmärgi saavutamise võime suhtes. USA president Donald Trump kinnitas oma visiiti tippkohtumisele, mis võib kohtumise programmi mõjutada.

Tippkohtumise programm on spetsiaalselt Trumpile kohandatud ning lisaks lühikesele tippkohtumisele võiks sisaldada ka vastuvõttu kuningaga ja võimalikku golfimängu. Rutte on endiselt mures Lähis-Ida olukorra pärast. Pidev vahetus liitlastega on oluline, sest praegu puuduvad konkreetsed liidu plaanid vastavalt artiklile 5.

Viie protsendi eesmärk

Tippkohtumise keskseks teemaks on eesmärk kulutada viis protsenti majandusest julgeolekule – see on punkt, mida eriti USA nõuab ägedalt. ZDF-i hinnangul ei küündi mõned NATO riigid isegi olemasoleva kahe protsendini kaitseks mõeldud sisemajanduse kogutoodangust. Ruttet toetavad kantsler Friedrich Merz ja kaitseminister Boris Pistorius, kes toetavad viie protsendi eesmärki, rõhutades samas, et 3,5 protsenti tuleks kasutada sõjaväe ja ülejäänu infrastruktuuri ja kodanikukaitse jaoks. Selles kontekstis mainitakse Belgiat, kes kulutab praegu kaitsele vaid 1,3 protsenti oma majandustoodangust. Sealsed poliitilised hääled peavad lisakulutusi aga “hüsteeriliseks”, Hispaania peaminister Pedro Sánchez aga nimetas fikseeritud protsenti “ülemääraseks”.

Surve NATO liikmetele tuleb eelkõige USA-st, kus Trump kritiseerib Euroopa kaitsekulutusi ja nõuab suuremaid panuseid. On üksmeel, et 2025. aasta mais Antalyas toimunud NATO välisministrite kohtumisel poliitiliselt saavutatud kompromiss oli samm õiges suunas. See näeb ette, et 3,5 protsenti on ette nähtud klassikalise kaitse jaoks ja 1,5 protsenti kõrgetasemeliste turvaaspektide jaoks.

Probleemid Saksamaal ja Bundeswehris

Fookusesse on tõusmas Bundeswehr kui NATO oluline liige. Kindralleitnant Alfons Mais hoiatab, et Saksamaa ei saa täita oma NATO kohustusi. Saksamaa on praegu lubanud NATO-le 2025. aastaks täisvarustuses diviisi, kuid sellega suudetakse Maise sõnul saavutada vaid piiratud operatiivvalmidus, kuna napib vajalikku materjali. Ebareaalseks hinnatakse ka 2027. aastaks kättesaadavaks tehtava teise divisjoni täielikku töövalmidust.

Ukrainale materjali tarnimine ja Ukraina sõdurite väljaõpe panevad Bundeswehrile lisakoormuse. Rahaliste vahendite osas nõuab Mais püsivalt suuremat kaitse-eelarvet, sest erivahenditest ei piisa. Relvajõudude täielikku operatiivvalmidusse viimiseks kulub hinnangute kohaselt kokku 300 miljardit eurot. DBwV föderaalesimees kolonel André Wüstner pöördub poliitikute poole palvega kiiresti täiustada Bundeswehri varustust ja varustust, et Saksamaa saaks täita oma kohustusi NATO raames.

Jääb põnev näha, kuidas eelseisva NATO tippkohtumise arutelud ja otsused kulgevad ning kas soovitud konsensus viie protsendi eesmärgi osas tõesti saavutatakse.