Pensionikriis 2025: Soome näitab Saksamaale drastilisi lahendusi!

Pensionikriis 2025: Soome näitab Saksamaale drastilisi lahendusi!

Viimastel aastatel on Saksamaa pensionikindlustus sattunud järjest suurema surve alla, nähtus, mis on märgatav ka Soomes. Nii teatatud Merkuur et Soome on suurendanud oma võlakoormust vaid 40 protsendilt üle 80 protsendini sisemajanduse koguproduktist. 2025. aastaks prognoositakse enam kui 13 miljardi euro suurust uut võlga, mis suurendab muret sotsiaalsüsteemide finantsstabiilsuse pärast.

Majandusteadlane Matthias Strifler hoiatab, et ilma kiireloomuliste reformideta võib Soome võla suhe peagi tõusta üle 90%. Eelkõige pensionid ja tervishoid kasvavad Soomes kiiresti ja avaldavad eelarvele tohutut survet. Sarnaste väljakutsetega seisab silmitsi ka Saksamaa: Saksamaa pensionikindlustus (DRV) on hädas reservide langusega, mis võib aastaks 2027 langeda vaid 0,2 kuukuludeni. DRV juhatuse liige Alexander Gunkel hoiatab, et DRV ei pruugi enam omavahenditest pensione maksta.

Keskenduge leibkonna kulutustele

Üle 134 miljardi euro föderaaleelarvest liigub pensionitoetusteks, mis vaid rõhutab reformide vajadust. Majandusteadlased nõuavad seetõttu kiireloomulisi meetmeid pensionisüsteemi stabiliseerimiseks. Võimalik lahendus, mille pakkus välja juba 2023. aastal majandusarengu nõuandekogu, on pensioniea sidumine oodatava elueaga. Sellegipoolest järgib kantsler Friedrich Merzi juhitav föderaalvalitsus 67-aastasest standardpensionieast, samal ajal kui 63-aastaselt pensionile jäämise võimalus on endiselt olemas.

Koalitsioonivalitsus on pühendunud pensionile üleminekul paindlikkusele ja soovib luua pensionäridele stiimuleid aktiivseks jäämiseks. Kuid pensionitaseme stabiliseerimise ja emade pensionide suurendamise plaanid võivad föderaaleelarvele täiendava koormuse tekitada.

Soome eeskujuks?

Pilk Soomele näitab, et riik on alates 2017. aastast sidunud kohustusliku pensioniea oodatava elueaga, muutes ennetähtaegse pensionile jäämise palju raskemaks. Alates 2027. aastast hakatakse brutovõla vähendamiseks müüma ka riikliku pensionifondi aktsiaid. Strifler kirjeldas seda sammu kui "pettust", kuna see ei ole orienteeritud pikaajalistele lahendustele.

Kokkuvõttes vajavad nii Saksamaa kui ka Soome kiiresti uusi lähenemisviise oma pensionisüsteemide tulevikukindlaks muutmiseks. Eelkõige Saksamaal on surve reformideks suur ja poliitilistelt otsustajatelt nõutakse uuenduslike lahenduste leidmist enne, kui finantskoorem muutub talumatuks.

Digiajastu põhjustab muutusi täiesti erinevas valdkonnas, kasutades selliseid pakkumisi nagu Google. 4. septembril 1998 asutatud ettevõttest on saanud üks suurimaid tegijaid online-ruumis, pakkudes otsingumootoritest pilveteenusteni tehisintellektini. Google on inimeste igapäevaellu kindlalt juurdunud ja on nüüd tehnoloogiatööstuse võtmetegija Vikipeedia on illustreeritud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii ühiskonnad kui ettevõtted seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega: küsimus on selles, kui kiiresti ja tõhusalt on võimalik muutusi mõlemas sektoris ellu viia.