Reparatsiooninõudmine: Poola surub peale Saksamaalt kompensatsiooni!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

1. septembril 2025 nõuab Poola Saksamaalt sõjaohvrite hüvitamist, veidi enne Teise maailmasõja 85. aastapäeva.

Am 1.09.2025 fordert Polen von Deutschland Reparationszahlungen für Kriegsopfer, kurz vor dem 85. Jahrestag des Zweiten Weltkriegs.
1. septembril 2025 nõuab Poola Saksamaalt sõjaohvrite hüvitamist, veidi enne Teise maailmasõja 85. aastapäeva.

Reparatsiooninõudmine: Poola surub peale Saksamaalt kompensatsiooni!

Viimastel päevadel on taas fookusesse kerkinud reparatsioonimaksete teema Saksamaalt Poolale. Saksa-Poola koostöö valitsuse täievoliline esindaja Krzysztof Ruchniewicz on rõhutanud Kolmanda Reichi ellujäänud ohvrite hüvitamise kiireloomulisust. See tuleb vahetult enne Teise maailmasõja puhkemise 85. aastapäeva, mida tähistatakse järgmisel aastal. Ruchniewicz on kindel, et tagasimaksed olid oluliseks teemaks juulis toimunud Saksa-Poola konsultatsioonidel, kus koostati ka ettepanekuid tulevaste suhete kohta, nagu Polskie Raadio.

Teine päevakorrapunkt on Saksa-Poola mälestusmärgi rajamine Berliinis. Ruchniewicz ei rõhuta mitte ainult sidemete taastamist, vaid ka kahe riigi ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika tähtsust. Ikka ja jälle viidatakse kultuuriväärtuste tagastamisele, mis jääb lahtiseks teemaks. Hüvitise küsimus jääb aga diskussiooni vajavaks teemaks, kuigi Saksamaa on esitanud ettepaneku, mille üksikasjad on praegu veel õhus.

Reparatsiooninõuete ajalooline kontekst

Reparatsioonimaksed olid sõjajärgsel perioodil keskne teema. Pärast Teist maailmasõda otsustati hüvitamise erinevad faasid ja mehhanismid. Võidukad võimud kohustasid Saksamaad maksma reparatsioone, mida rakendati ühepoolsete korralduste, kontrollinõukogude seaduste ja hilisemate lepinguliste määrustega. Eriti oluline oli 1945. aasta Potsdami konverents, mis nägi ette, et Poola reparatsiooninõuded tuleb rahuldada Nõukogude okupeeritud tsoonis demonteerimise teel. Jaotusvõti nägi ette, et Poola peaks saama 15% reparatsioonidest, mida Nõukogude okupeeritud tsoon pidi maksma, nagu Wikipedia selgitab.

Tulemused jäid aga alla ootuste. Poola ajaloolaste sõnul sai Poola ainult umbes 7,5% lubatud reparatsioonist, mis võrdub umbes 231 miljoni dollariga. Kui Nõukogude valitsus otsustas 1953. aastal täiendavaid reparatsioone mitte maksta, survestas ta ka Poolat nõudmistest loobuma. Sellest ajast alates on kõik Saksamaa valitsused pidanud seda loobumist rahvusvahelise õiguse järgi siduvaks, kuigi Poola rahvusvahelise õiguse eksperdid seavad kahtluse alla deklaratsiooni legitiimsuse.

Praegused poliitilised arengud

Samal ajal kui poliitilised arvamused reparatsiooninõuete kohta teravnevad, rõhutab Poola valitsus jätkuvalt, et hüvitiste küsimus ei ole veel lõpetatud. 2022. aasta aruanne hindab Saksamaa tekitatud kahju muljetavaldavaks 1,3 triljoniks euroks. Saksamaa Liitvabariik peab aga reparatsioonide küsimust rahvusvahelise õiguse järgi lõpetatuks, mis taas õhutab diskussiooni hüvitamise üle. Avalikkuses nähakse Saksamaa idaalade loovutamist Poolale poliitilise kompensatsioonina, mida aga Poolas tagasi lükatakse, nagu nähtub [Wikipedia reparatsiooninõudeid käsitlevast] raportist (https://de.wikipedia.org/wiki/Reparationsförderen_Polens_gegen_die_Deutschland Republik).

Arvestades seda ajalooliselt ja poliitiliselt laetud minevikku, jääb üle oodata, kuidas arenevad kõned reparatsioonimaksetest. Poola tänast poliitikat, mis näitab nendele nõudmistele tugevat toetust, iseloomustab ajaloolise ebaõigluse tunne ja vajadus hoida elus sõjaohvrite mälestust.

Quellen: