Kiibikriis ja tarneahelad: Magdeburgi tulevik ohus?

Kiibikriis ja tarneahelad: Magdeburgi tulevik ohus?

Viimastel aastatel on kiibikriis avaldanud tõsist mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja tööstusele. Mängijad seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, eriti Saksi-Anhaltis, kus Magdeburgi kõrgtehnoloogiaparki peetakse kiibi tootmise üheks majakaks. Saksi-Anhalti tööandjate liidu president Marco Langhof on juba juhtinud tähelepanu raskustele, mis mõjutavad pooljuhtide arendamist. Eelkõige nende kiipide pakendamine on töömahukas ja tekitab probleeme paljudele ettevõtetele. Praegu tarnitakse Hiinasse palju pooljuhte, mis võivad uute geopoliitiliste muutuste tõttu osutuda riskantseks. Valju MDR Üha enam on hakatud tõdema, et rahvusvaheline tööjaotus mitte ainult ei vähenda kulusid, vaid toob kaasa ka olulisi poliitilisi riske.

Ka Saksi-Anhalti majandusminister Sven Schulze ütleb selgelt: Euroopa on infrastruktuuri ja tootmise osas teistest piirkondadest kallim. Need kasvavad kulud mõjutavad otseselt tarbijahindu. Langhof väljendab ka skeptilisust, et ettevõtted õpivad kriisidest ning mitmekesistavad oma ostu- ja tarneahelaid. Suurkorporatsioonide osakonnad on läbirääkimistel sageli väga tugevad, mis tähendab, et nad püüavad meeleheitlikult kulusid minimeerida.

Kiibi tootmise tulevik Euroopas

Magdeburgi kõrgtehnoloogiline park on võtnud ambitsioonikalt eesmärgiks tugevdada kiibitööstust Euroopas. Samas tunnistab Schulze, et valmisolek investeerida on praegu piiratud. See on seda dramaatilisem, et ELi osa ülemaailmses kiibi tootmises on äärmiselt väike. Vajadus täiendavate tootmiskohtade järele saab lähikümnenditel järjest selgemaks, et konkurentsis püsida.

Teiseks aktuaalseks teemaks on globaalsed tarneahelad, millele rahvusvahelise kaubanduse ja tarneahelate ekspert Caspar Dohmen on põhjalikult mõelnud. Tema raamat "Tarneahelad. Globaalse tööjaotuse riskid inimestele ja loodusele" valgustab selle teema probleeme ja perspektiive. Dohmen on laialdaselt teatanud vajadusest panna ettevõtted vastutama inimõiguste austamise eest oma tarneahelas. See oli eriti ilmne pärast Rana Plaza õnnetust Bangladeshis 2013. aastal, mis tekitas palju arutelu tehaste ohutuse ja töötingimuste üle.

Arusaamade muutumine ja uued seadused

Koroona pandeemia tagajärjel on avalikkuse arusaam ülemaailmsest tööjaotusest oluliselt muutunud. Selge vahetegemine tööstus- ja arengumaade vahel ei ole enam nii terav, sest paljud Ida-Euroopa riigid pakuvad sageli madalamat palka kui Hiinas. Ka Saksamaal näitab kavandatav tarneahela seaduse eelnõu, et on aeg midagi ette võtta. Varem oli tegutsemine sageli ainult vabatahtlik, kuid nüüd võis see inimõiguste olukorra parandamiseks muutuda kohustuslikuks.

EL kavandab ka kõikehõlmavat tarneahela seadust, mis võiks hõlmata kaugeleulatuvaid ettevõtte vastutuse meetmeid. Samal ajal kui arutlusel on keskkonnakaitse kui keskkonnasõbraliku tootmise toetamise võimalus, on oluline ka see, et ettevõtted alustaksid oma tarneahelate mitmekesistamist juba täna. See ei võiks toimida mitte ainult riskijuhtimisena, vaid ka lühemate ja läbipaistvamate tarneteede loomise viisina.

Praegused arengud näitavad, et nüüd on aeg käed külge panna ja aktiivselt tootmistingimuste parandamisega tegeleda – nii Saksamaal kui ka rahvusvaheliselt. Oleme silmitsi pöördepunktiga, mis sisaldab nii riske kui ka võimalusi.