Heitkogused Saksamaal: rekordiline langus tänu heitmekaubandusele!

Heitkogused Saksamaal: rekordiline langus tänu heitmekaubandusele!

Euroopa heitkogustega kauplemine, mis käivitati 20 aastat tagasi, on osutunud kliimamuutuste vastases võitluses tõeliseks muutlikuks. Valju Maailm Kliimakahjustavate heitkoguste hulk on alates selle kasutuselevõtust langenud muljetavaldavalt 51 protsenti. Saksamaal on langus lausa 47 protsenti, mis on positiivne areng vaatamata 2000. aastate lõpu finantskriisiga kaasnenud raskustele.

Eelmisel aastal vähenesid heitkogused EL heitkogustega kauplemise (EU-ETS 1) raames 5,5 protsenti. Eriti märkimisväärne oli langus energiasektoris, kus heitkogused vähenesid 10 protsenti. Seevastu tööstuses toimus väike 1 protsendiline kasv, mis peegeldab praegusi väljakutseid ja arenguid nendes sektorites.

Edusammud kliimakaitses

Föderaalse Keskkonnaagentuuri (UBA) presidendi Dirk Messneri sõnul on veel üks samm õiges suunas heitmete vähenemine energeetikasektoris, mis on suuresti tingitud kivisöel töötavate elektritootmise järkjärgulisest lõpetamisest ja taastuvenergia kasutamise laienemisest. Selles protsessis on olulist rolli mänginud ka saastekvootidega kauplemine. Tööstussektoris on heitkogused vähenenud Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas vähenenud tootmisarengu tõttu, mis samal ajal illustreerib vajadust kliimakaitse ja konkurentsivõime tasakaalustamiseks ümberkujundamisstrateegia järele, ütles Messner. UBA.

2023. aastal saavutas energiasektor madalaima taseme alates 2005. aastast, rekordiliselt 22 protsenti, vaid 188 miljoni tonni CO2 ekvivalendini. Ka heitmemahukas tööstus on oma jalajälge vähendanud: heitkogused langesid 10 protsenti 101 miljoni tonnini, mis on madalaim tase alates 2013. aastast.

• Rückgang der Braunkohleverstromung um 25%
• Rückgang der Steinkohleverstromung um 36%
• Rückgang der Emissionen in der Nichteisenmetallindustrie um 19%
• Rückgang der mineralverarbeitenden Industrie um 18%
• Emissionsveränderungen in der chemischen Industrie, Raffinerien, Zement- und Papierindustrie zwischen 9 und 17%.

Mis saab edasi?

Euroopa saastekvootidega kauplemise tulevik näeb ette tasuta heitkoguste eraldamise edasist vähendamist tööstussektoritele. Selle kava oluliseks osaks on kavandatud süsiniku piiride reguleerimise mehhanism (CBAM), mille eesmärk on viia imporditud kaupade CO2 heitkogused vastavusse ELi kõrgete standarditega. Need meetmed on vajalikud kliimaneutraalse Euroopa eesmärkide saavutamiseks, nagu rõhutab UBA osakonnajuhataja Daniel Klingenfeld.

Ülemaailmsed jõupingutused ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames on juba ilmsed, kuna ELi heitkogused on alates 2005. aastast vähenenud ligikaudu 48 protsenti. Kuid tee on veel pikk ja surve, eriti praeguseid geopoliitilisi väljakutseid silmas pidades, on endiselt suur. Aruanne alates Statistika Uuringu kohaselt on energeetika- ja tööstussektori heitkogused aastatel 2019–2023 pidevad kõikumised, mis viitab vajadusele jätkusuutliku ja stabiilse strateegia järele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Euroopa heitkogustega kauplemine on paljulubaval teel, kuid ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks on tööstuses veel palju väljakutseid ja kohandusi. Lähiaastate arengud on kliimamuutuste vastase võitluse jätkuva edu saavutamiseks otsustava tähtsusega.