Suche
Mein Konto
AI revolutsioon: peagi tuleb andmekeskustest 1% maailma elektrist!
Siit saate teada, kuidas tehisintellekti rakenduste kasv võib 2028. aastaks jõuda 1%ni kogu maailma elektritarbimisest ja kuidas see mõjutab kliimat.
AI revolutsioon: peagi tuleb andmekeskustest 1% maailma elektrist!
Mis siin tegelikult toimub? Tehisintellekti (AI) kiire kasv tõstatab üha rohkem küsimusi meie elektritarbimise ja sellega seotud kliimamõjude kohta. Praegused uuringud näitavad, et tehisintellekti rakendused vastutavad peagi umbes 1% globaalsest elektritarbimisest. Et see meile liiga ei läheks, peaksime selle valdkonna arenguid tähelepanelikult jälgima. MDR-i järgi kasvab energiatarbimine andmekeskustes aastaks 2028 umbes 300 teravatt-tunnini. Võrdluseks: 2024. aastal toodeti Saksamaal elektrit 431,7 teravatt tundi. See ei ole käkitegu!
Eriti murettekitav: andmekeskused, kus neid AI-rakendusi käitatakse, on peamiselt koondunud USA-sse ja Hiinasse, kus kliimapoliitikale kehtivad leebemad nõuded kui EL-is. See tõstatab küsimuse: kas me kaotame elektrit ja kliimat kiiremini, kui oskame ette kujutada? Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ennustab isegi, et tehisintellekti buumi tõttu kahekordistub andmekeskuste elektrivajadus. Tõeline probleem, mis puudutab meid kõiki.
AI veepool
Veetarbimise küsimus on samuti ilmne. Kes oleks võinud arvata, et pelgalt vestlusrobotiga rääkides kulub umbes 500 milliliitrit vett? Näiteks AI mudelite, nagu ChatGPT-3, treenimine on tarbinud üle 5,4 miljoni liitri vett. Suurem osa sellest kulus andmekeskuste jahutamiseks. Tagesschau andmetel kulus jahutamiseks ainuüksi vett 700 000 liitrit. Andmekeskuses tarbivad IT-süsteemid kõige rohkem elektrit, kuid jahutus on kõige suurem energiakulu. Nõiaring, mis mõjutab ka meie veetarbimist.
Kui jätkame tehisintellekti arendamise praeguste suundumuste järgimist, saab tulevikus väärtuslikuks kaubaks mitte ainult elekter, vaid ka vesi. Ja kuidas on lood heitmetega? Praegu on tehnoloogiaettevõtete CO2 heitkoguste nihkumine leebema kliimapoliitikaga riikidesse endiselt mõõdukas. Kuid me ei saa jätta kahtlustama, et kulusurve kasvades see muutub. Deutschlandfunk juhib tähelepanu ohule, et see seab ohtu Euroopa kliimapoliitika. Sotsiaalne õiglus energiakasutuses? Vaevalt, et ükski meie teema vajab selles arutelus suuremat tähelepanu.
Tee jätkusuutlikkuse poole
Teine punkt, mida ei tohiks unustada, on taastuvenergia oluline roll. Saksamaal oli taastuvenergia osakaal 2023. aastal 56 protsenti, Taani ja Norra on tõesti ees 80,2 ja isegi 99 protsendiga. Siiski tuleb tõsta ka nende ressursside kasutamise efektiivsust. Sellised ettevõtted nagu Microsoft ja Google seavad eesmärgiks saavutada aastaks 2030 süsinikuneutraalsus, mis rõhutab säästvatest tavadest kinnipidamist.
Kuhu me läheme, kui tehnoloogiahiiglased jätkavad vohamist ilma keskkonda arvestamata? Andmekeskuste jätkusuutlikkus pole mitte ainult südametunnistuse küsimus, vaid ka majanduslik vajadus. Tulevik otsustab, kas saame rohelise või halli jalajälje. Kurss tuleb kohe paika panna, et tehisintellekt ei muutuks kliimatapjaks!