AI revolutsioon: varsti 1% ülemaailmsest elektrist andmekeskuste kaudu!

AI revolutsioon: varsti 1% ülemaailmsest elektrist andmekeskuste kaudu!

Dessau-Roßlau, Deutschland - Mis siin toimub? Tehisintellekti (AI) kiire tõus tekitab üha rohkem küsimusi meie elektritarbimise ja sellega seotud kliimamõjude kohta. Praegused uuringud näitavad, et AI rakendused vastutavad peagi umbes 1% globaalsest elektritarbimisest. Nii et see ei kasva meie pea kohal, peaksime selle valdkonna arengutel silma peal hoidma. Vastavalt MDR suureneb 2028-le 2028-le. Saksamaa oli 431,7 Terawatt tundi. See pole papist kepp!

Eriti murettekitav: andmekeskused, kus neid AI -rakendusi käitatakse, keskenduvad peamiselt USA -sse ja Hiinasse, kus kliimapoliitika suhtes kehtivad vähem ranged spetsifikatsioonid kui ELis. Tekib küsimus: kas elekter ja kliima kaovad kiiremini, kui näeme? Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) ennustab isegi, et andmekeskuste elektrienergia nõue kahekordistub AI buumi järgi. Tõeline probleem, mis mõjutab meid kõiki.

Ki

Samuti on ilmne veetarbimise teema. Kes oleks võinud arvata, et umbes 500 milliliitrit vett kasutatakse vestluses ainuüksi vestlusplaadiga? Näiteks on AI-mudelite nagu ChatGPT-3 koolitus söönud üle 5,4 miljoni liitri vett. Suurem osa sellest kasutati andmekeskuste jahutamiseks. Ainuüksi [Tagesschau] (https://www.tagesschau.de/wissen/klima/klima/klima/klima Andmekeskuses tarbivad IT -süsteemid kõige rohkem elektrit, kuid jahutamine on suurim toitega. Nõiaring, mis mõjutab ka meie veetarbimist.

Mitte ainult elekter, vaid ka vesi on tulevikus väärtuslik vara, kui jätkame AI arendamise praeguseid suundumusi. Ja kuidas näeb olukord heitkogustes välja? CO2 heitkoguste ümberpaigutamine tehnoloogiaettevõtete poolt vähem range kliimapoliitikaga riikidesse on endiselt mõõdukas. Kuid me ei saa vältida, et arvata, et see muutub, kui kulurõhk suureneb. [Deutschlandfunk] (https://www.deutschlandfunk.de/ki-bald-ein-prozent-dent-Des-welweiten-electricity Tarbimine-Managed-106.html) näitab riski, et see osutab Euroopa Kliimapoliitikat. Sotsiaalne õiglus energiatarbimisel? Vaevalt ei tule selles arutelus rohkem kaaluda.

viis jätkusuutlikkuseni

Veel üks punkt, mida ei tohiks unustada, on oluline roll, mida taastuvenergiad peavad mängima. Saksamaal oli taastuvenergia osakaal 2023. aastal 56 protsenti, Taani ja Norra aga sõna otseses mõttes 80,2 protsenti ja isegi 99 protsenti. Kuid ka nende ressursside kasutamise tõhusust tuleb suurendada. Sellised ettevõtted nagu Microsoft ja Google püüdlevad 2030. aastaks kliimaneutraalsuse poole, mis tõstab esile ühenduse jätkusuutlike tavadega.

Kuhu sa lähed, kui tehnikahiiglased levikut jätkuvad, ilma et võeta keskkonda arvesse? Andmekeskuste jätkusuutlikkus pole mitte ainult südametunnistuse küsimus, vaid ka majanduslik vajadus. Tulevik otsustab, kas me seisame rohelise või halli jalajäljega. Kursus tuleb nüüd seada nii, et AI ei saaks kliimamõrvariks!