Uus ilves Harzis: Lootus muutuvale liigikaitsele!

Uus ilves Harzis: Lootus muutuvale liigikaitsele!

Bad Harzburgi ilvese aedikus on kodu leidnud uus pesitsusilves. Kuueaastane isane, kes on pärit Šveitsist, saabus pärast edukat transporti Saksamaale juuli alguses. Harzi ilvese projekti juht Ole Anders oli saabumisega rahul. "Ta on juba oma esimese nädalavahetuse Harzis veetnud ja tal läheb hästi," ütleb Anders, kes viitab ka ebaõnnestunud katsele 2022. aasta juunis, kui ilves põgenes ja hiljem Saksimaal loodusesse lasti.

Algul hoiti ilvest Sachsenhagenis karantiinis. Uuringute käigus loomal terviseprobleeme ei tuvastatud, mis kindlasti rõõmustab iga ilvesesõbra. Tema uueks elupaigaks on praegu Bad Harzburgis asuv looduslik aedikukompleks, kus ta esialgu peidab end alal, mida pole näha. Lähipäevil on plaan viia ta avalikku aedikusse.

Aretusprogrammi kiireloomulisus

Ukraina sõja tõttu on Kiievi loomaaiast aretusnaise transportimine veelgi keerulisem. See emane on mõeldud uuele ilvesele ja eraldati rahvusvahelise aretusprogrammi raames. Kuid aretusemaseid napib praegu, mis suurendab transpordi kiireloomulisust. "Emasloom toob aretusprogrammi uue vereliini, et vältida sugulusaretuse ohtu," rõhutab Ole Anders.

Üldiselt on Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni aretusprogramm Euroopas ilvesepopulatsiooni säilitamiseks ülioluline. Oodatud järglasi ei peaks kasutama mitte ainult loodusesse laskmise liigikaitseprojektides, vaid panustama ka aretusprogrammi jätkamisse. Harzi rahvuspark on suurepärane algatus, mis osaleb aktiivselt Euroopa ilveste kaitsearetusprogrammis, nagu kinnitab rahvuspargi direktor dr Roland Pietsch.

Meeldivad arengud ja väljakutsed

Ilvese taasasustamine Harzis on juba viinud stabiilse ja piirkonnaülese ilvesepopulatsioonini. Harzi mägedes elab praegu sadakond ilvest, pärast seda, kui loomi aastatel 2000–2006 korduvalt sisse asustati. Viimati lasti ilves loodusesse Sollingus. Nendest edusammudest hoolimata on nende häbelike üksikute loomade jätkuva elu tagamiseks hädavajalikud täiendavad meetmed ilveste toetamiseks.

Ilves on Euroopa suurim kassiliik ja vajab oma poegade kasvatamiseks häirimatuid metsi, kus on piisavalt toitu ja vaikseid kohti. 1850. aastaks oli see liik paljudes Euroopa osades peaaegu välja surnud. Seetõttu on endiselt vajalikud intensiivsed kaitse- ja taasasustamisprogrammid, eriti Balkani ilvese ohustatud alamliikide jaoks, kes elavad Balkani lõunaosas.

EuroNatur ja teised organisatsioonid on pühendunud ilveste kohta teadmiste levitamisele ja nende elupaikade kaitsmisele, mis on tänapäeval ees seisvaid väljakutseid arvestades äärmiselt oluline. Borkeni ajaleht ja Harzi rahvuspark aruanne positiivsete edusammude ja olukorra kohta Harzis EuroNature juhib tähelepanu vajalikele kaitsemeetmetele. Ainult koos on võimalik tagada nende põnevate loomade jätkuv olemasolu.