Lipuvaidlus Tüüringi liidumaa parlamendis: suveräänsuse sümbolid?

Lipuvaidlus Tüüringi liidumaa parlamendis: suveräänsuse sümbolid?

Tüüringis käib pulbitsev poliitiline arutelu lippude heiskamise üle. Saale-Orla linnaosas alates MDR aruannete kohaselt plaanib piirkonna administraator lasta koolide ees lipud heiskama hooldajatel. Seda ei tohiks aga juhtuda iga päev, vaid ideaalis üks kord, et tagada püsiv liputamine. Herrgott rõhutab, et lipud edendavad riigiasutuste nähtavust. Tormi või tormi korral soovite spontaanselt otsustada, kas lipud jäävad heisatuks või võetakse maha.

Vaidlus lipu üle on Tüüringi liidumaa parlamendis rahvast ärevil ajanud. CDU, BSW, SPD ja AfD valitsusfraktsioonid soovivad avalduse esitada 18. juunil. CDU parlamendifraktsiooni juht Andreas Bühl peab lipu väljapanekut enamaks kui lihtsalt sümboolseks aktiks. Ta nõuab, et kõik vabariigi võimud oleksid alaliselt varustatud Tüüringi, Saksa ja Euroopa lipuga. Euroopa lipuplaani teravalt kritiseeriv ja suveräänsuse pärast muret väljendav AfD tekitab rahutusi.

Vaidlus sümboolse poliitika üle

Vasakpoolsed peavad kogu arutelu sümboolseks poliitikaks ega näe vajadust kohandada Tüüringi lipu määrust. "Lipud varrastel ei lahenda ühtegi tõelist probleemi," ütleb vasakpartei sisepoliitika eestkõneleja Ronald Hande. See teeb selgeks, et diskussioon lippude üle ei käi ainult rahvusliku identiteedi, vaid ka sotsiaalsete küsimuste üle.

75 aastat tagasi lõppes Teine maailmasõda ja algas demokraatlik uuenemine Euroopas. Ka Hollandi Dinkellandi kogukond tuletab meile seda meelde, kutsudes inimesi üles lippe heiskama ja vabaduse tähenduse üle mõtisklema. Nordhorn teatatud. Päeva tähistamiseks lasi linnapea Thomas Berling raekojas heisata Euroopa lipu, et tuletada inimestele meelde vabaduse, avatud piiride ja inimõiguste väärtust. Need teemad on koroonapandeemia tõttu eriti aktuaalsed, kuna paljud isikuvabadused on piiratud.

Tagasivaade ajalukku

Konfliktid riigi sümbolite pärast toovad tagasi ka ajaloolisi mälestusi. Jaanuaris 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler, mis juhtus Weimari vabariigi demokraatlikest struktuuridest mööda hiilides. Segu kirjeldab. Riigipäeva tulekahju ja sellele järgnenud põhiõiguste kaotamise dekreet tõid kaasa paljude inimeste tagakiusamise ja lõid tingimused ebademokraatlikuks režiimiks.

Need ajaloolised kontekstid illustreerivad meie demokraatlike väärtuste ja sümbolite säilitamise tähtsust. Tüüringis praegu käimasolevat arutelu lippude heiskamise üle võib seetõttu pidada järgmiseks sammuks stabiilse ja nähtava demokraatia kindlustamise suunas.