Puunõuded linnadele: Hundertwasseri pärand ja Mitscherlichi nägemus!

Puunõuded linnadele: Hundertwasseri pärand ja Mitscherlichi nägemus!

Viimastel aastakümnetel on meie linnadele mõtlemine muutunud pakilisemaks. Selle põhjuseks võivad olla sellised teosed nagu Alexander Mitscherlichi “Meie linnade külalislahkus”, mis juhtis tähelepanu sõjajärgse urbanistika kaebustele juba 1960. aastatel. Valju ajakirjandus Mitscherlich pani näpu haavale: funktsioonide lahusus ja autoliikluse liigne eelistamine tooks kaasa ühiskonna lagunemise ja kahjuliku võõrdumise loodusest. Seda kriitikat pole kuulda mitte ainult Austrias, vaid see on andnud alust ka loomingulistele lahendustele.

Selle arengu keskne mängija oli Friedensreich Hundertwasser, visionäär kunstnik ja keskkonnaaktivist. Ta kutsus üles inimlikule arhitektuurile ja võttis sõna selliste kontseptsioonide poolt nagu individuaalne "aknaõigus" ja "puu kohustus". 1928. aastal sündinud ja holokausti üle elanud Hundertwasser lõi looduse oma arhitektuuriga, näiteks Viinis kuulsas “Hundertwasserhausis” või Bad Blumaus “Rogner-Therme’is”. Hundertwasser ise ja tema partnerid nagu Peter Pelikan ja Heinz Springmann on andnud otsustava panuse selliste projektide elluviimisel ja seeläbi linnapildile kestva mõju avaldamisel.

Peategelaste mõju

Kuigi Hundertwasser suri 2000. aastal, elab tema pärand edasi. Teine ökoloogilise mõtlemise pioneer Harald Mann tõi oma idee "igihaljast linnast" mängu 1936. aastal, kuid see teadvustati alles aeglaselt. Kahjuks jäid paljud tema projektid, näiteks Leopoldskroni kavandatav spaakompleks, realiseerimata. Sellegipoolest aitasid tema ja Hundertwasseri ideed kaasa uue, intensiivselt keskkonnakaitsele pühendunud "rohelise" partei asutamisele Austrias. Lisaks on ajaloolased, nagu Peter Payer, aidanud kaasa nende arengute uurimisele ja laiemale avalikkusele linnakujunduse ja loodusläheduse teemadel.

Uute spetsialistide koolitamisel on praegu linna- ja maastikuplaneerimises oluline roll. RheinMaini rakenduskõrgkooli keskkonnakorralduse ja linnaplaneerimise magistriõppekava annab lõpetajatele laialdased oskused. Kursuse fookuses on sellised teemad nagu naabrus- ja linnaareng, looduskaitse ja avatud ruumi kaitse. The RheinMaini rakenduskõrgkool on võtnud eesmärgiks koolitada generaliste, kes mitte ainult ei too majandus- ja ökoloogiaalaseid teadmisi, vaid omandavad ka juhtimisoskusi.

Mis meid tulevikus ees ootab?

Looduse linnadesse integreerimise suund ei ole pelgalt esteetiline soov, vaid tungiv vajadus. Arvestades kliimamuutustest tulenevaid väljakutseid, muutub nõudlus roheliste alade arvu ja parema elukvaliteedi järele üha valjemaks. Linnad seisavad silmitsi ülesandega end uuesti leiutada ja kaasata oma planeerimisse visionääride, näiteks Hundertwasseri ja Manni õppetunnid. Kas see õnnestub, on inimeste ja looduse harmoonilise kooseksisteerimise jaoks meie linnapiirkondades ülioluline.