Puma alarm Geiseltalsee juures: võimud otsivad põgenenud kiskjat!

Puma alarm Geiseltalsee juures: võimud otsivad põgenenud kiskjat!

Saksi-Anhaltis tekitab oletatava puma ilmumine Geiseltalsee äärde üsna suurt segadust. Võimud on hoiatatud ja on juba alustanud otsinguoperatsiooni. Looma pole aga siiani märgatud. See juhtum liitub loomade heaoluga seotud probleemide ja puhangutega piirkonna loomaaedades ja loomaparkides, mis on viimastel aastatel korduvalt pealkirju teinud. MZ.de teatab, et juhtumite loend on muljetavaldav, ulatudes kängurutest šimpanside ja ohtlike kiskjateni.

Meenutagem mõningaid suuremaid pahandusi: 2019. aastal põgenesid Magdeburgi loomaaiast kaks šimpansi, kes said turvameetmetest üle. Ja Dessau loomaaias oli see märdik, kelle kanaomanik tappis pärast 20 kana tapmist. Veel üks tähelepanuväärne sündmus leidis aset 2021. aastal, kui Halle loomaaias avastati auto alt orav, kes toodi tagasi.

Juhtumite taust

Kasvavad loomapuhangud tõstatavad küsimusi loomade heaolu ja üldise ohutuse kohta. Valju Rahva hääl Loomaõiguste organisatsioon Peta kritiseerib asjaolu, et paljudes Saksi-Anhalti liidumaa asutustes kehtestatud meetmed ja standardid ei ole piisavad loomade kaitsmiseks. Käimasoleva kampaaniaga “Ahvid loomaaedadest välja” on Peta kogunud juba üle 115 000 allkirja ning kutsub üles rangematele juhistele ja loomaaedade tingimuste parandamisele.

Euroopa Liidu loomaaedade juhendid, näiteks direktiiv 1999/22/EÜ, näevad ette, et loomaaedadele on vaja tegevusluba, mille eesmärk on muuhulgas tagada loomade liigikohane kohtlemine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Neid eeskirju peavad jälgima vastavad asutused, et tagada nõuetekohane toimimine, nt eur-lex.europa.eu selgitatud.

Loomade ohutusolukord

Teine näide on hiljutine känguru nimega "Herr Goethe" põgenemine, mille püüdis Halles kinni tähelepanelik trammijuht. Sellised juhtumid annavad mõista, et vaatamata rangetele eeskirjadele on tegelikkus sageli teistsugune. Paljudel juhtudel kohalik elanikkond kas kardab või näitab suurt huvi nende loomade vastu, kes mõnikord ootamatult nende kinnistule ilmuvad.

Olgu selleks siis Kösselnis ja Pollebenis märgatud rheas või seitse nädalat kadunud võrkpüüton Haldenslebenis – Saksi-Anhaltis näivad metsloomad ja loomaaialoomad aeg-ajalt reegleid mitte järgivat. Peta nõuab tapmispüüniste keelustamist, kuid avab sellega taas arutelu loomakaitse ja loomaaedade rolli üle looduskaitses.

Arvestades kõiki neid juhtumeid, on nüüd vaja teha tööd rajatiste parema juhtimise nimel. Loomadele ei tuleks mitte ainult pakkuda nõuetele vastavat elupaika, vaid ka ühiskonnale tuleb teadvustada sellega kaasnevat vastutust. Eks ole näha, kuidas olukord areneb ja milliseid meetmeid võtavad võimud nii loomade kui ka elanikkonna kaitseks.