Saksimaa-Anhalt: varjupaigataotlejate arv langeb ajaloolise madalaimale tasemele!

Saksimaa-Anhalt: varjupaigataotlejate arv langeb ajaloolise madalaimale tasemele!

Saksi-Anhalt registreeris 2025. aasta juunis varjupaigataotlejate arvu märgatava languse. Kui 2024. aasta juunis saabus osariiki 399 varjupaigataotlejat, siis aasta hiljem oli neid vaid 170. See areng on tihedalt seotud uue föderaalvalitsuse meetmetega, nagu rõhutab siseminister Tamara Zieschang (CDU). Teie hinnangul on uutel regulatsioonidel oluline mõju varjupaigataotlejate arvule. Pilk üleriigilistele arvudele näitab, et 2025. aasta jaanuarist maini varjupaigataotluste arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 48 protsenti.

Sellele arengule aitab kaasa ka intensiivsem piirikontroll, mille föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) 2025. aasta mais tellis. Zieschang rõhutab ka, et piiratud kaitsestaatusega pagulaste perekondade taasühinemise peatamine kaheks aastaks on koolidele otsustav kergendus. Ta nõuab jätkuvalt India ja Magribi riikide – Tuneesia, Alžeeria ja Maroko – klassifitseerimist ohututeks päritoluriikideks. See võib taotluste arvu veelgi vähendada.

Praeguses debatis varjupaigataotluste arvu üle kaalutakse ka nende inimeste arvu suurenemist, kes peavad Saksi-Anhaltis riigist lahkuma. 2023. aasta lõpust 2025. aasta mai lõpuni langes see arv 5779-lt 4651-le. Zieschang väidab, et see langus vähendab AfD potentsiaali õhutamiseks, mis on tänasel poliitilisel maastikul olulise tähtsusega.

Esialgne vastuvõtt Saksi-Anhaltis

Varjupaigataotlejate majutamise väljakutsetega toimetulemiseks koostati paar aastat tagasi Saksi-Anhalti esmase vastuvõtu nõudluse ja suutlikkuse planeerimise kontseptsioon. Vastutajad on otsustanud, et majutus peaks esialgu toimuma kahes kohas Halberstadtis ja Stendalis. Riigi varjupaigataotlejate keskse kontaktpunkti peakontor asub Halberstadtis, Stendalisse aga ehitatakse uut riiklikku vastuvõtukeskust (LAE), mis saab olema 1000 kohaga ja vastab EL-i vastuvõtudirektiivi nõuetele eriti kaitset vajavate inimeste jaoks.

Stendali LAE võtab arvesse kõigi haavatavate inimeste, sealhulgas rasedate, alaealiste ja puuetega inimeste vajadusi. Juba kavandamisel on puuetega inimestele juurdepääsetavad majutuskohad, sanitaarruumid ning mängu- ja vaba aja veetmise alad. Objekti osaline kasutuselevõtt oli planeeritud mai algusesse 2024. Toitlustamine toimub kerghallis ning turvamehed tagavad objektil ööpäevaringselt kaitse.

Varjupaigaõiguse ajalooline kontekst

Varjupaigaõiguse arengul Saksamaal on pikk ajalugu. Esimene seaduslikult reguleeritud varjupaigamenetlus võeti kasutusele juba 1953. aastal. Saksamaa on olnud Genfi pagulaskonventsiooni osaline alates 1951. aastast ja on seetõttu kujunenud üheks peamiseks pagulaste vastuvõtva riigiks. Põhiseaduse artikkel 16 tagas laiaulatusliku põhiõiguse varjupaigale kuni reformini aastal 1993. Viimastel aastatel on aga varjupaigaseadust karmistatud mitme reformi käigus, mis on muu hulgas viinud turvaliste päritoluriikide kehtestamiseni.

Saksamaal elab praegu üle 727 900 pagulaskaitse all oleva inimese ning 2023. aastal registreeriti 351 915 varjupaigataotlust. Arutelu varjupaigamenetluste ja pagulaste kohtlemise üle on poliitilises päevakorras järjest valjem, eriti seoses Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) kavandatava reformi ja humanitaarabiga.

Kokkuvõttes näitavad olukord Saksi-Anhaltis ja üleriigilised arengud, et varjupaigataotlejate majutuse ja varjupaigapoliitika küsimus jääb ka edaspidi poliitilises arutelus keskseks teemaks. Väljakutseid on palju ja tulevik näitab, kui tõhusad on võetud meetmed.

Lisateavet Saksi-Anhalti praeguste arengute kohta leiate siit: n-tv reportaaž, Saksi-Anhalti ministeerium või bpb.