Kolm uut komistuskivi Stendalis: juudi ohvrite mälestus

Kolm uut komistuskivi Stendalis: juudi ohvrite mälestus

Täna, 10. novembril 2025 toimus Stendalis märkimisväärne mälestusüritus holokaustiohvrite mälestamiseks. Stendali ajalootöökoja liikmed on pannud aadressile Breite Straße 50 kolm uut komistuskivi. Need väikesed, kuid muljetavaldavad monumendid on midagi enamat kui lihtsalt betoonkuubikud; Neil on natsionaalsotsialistliku režiimi all kannatanud ja mõrvatud inimeste nimed ja elukuupäevad. Nii peetakse meeles nii Hedwig ja Adolf Salomon kui ka Sally Blumenthal ning hoitakse elus nende lugusid.

Kunstniku Gunter Demnigi 1992. aastal algatatud projekt Stolpersteine ​​on sümboolsed mälestuskivid, mis meenutavad tagakiusatu viimast elu-, töö- või õppimiskohta. 2023. aasta juuni seisuga on neid kivisid juba maha pandud üle 100 000, mis teeb sellest maailma suurima detsentraliseeritud monumendi. Teie mäluvorm on ainulaadne; Need on põimitud kõnniteedele ja kutsuvad möödujaid mõtisklema nende inimeste saatuse üle, kelle nad elasid. Wikipedia infolehe andmetel on Stolpersteinid mõeldud eelkõige juutidest holokausti ohvritele, aga ka sintidele, romadele, homoseksuaalidele ja teistele tagakiusatavatele gruppidele, andes seeläbi olulise signaali unustamise vastu.

Hedwig ja Adolf Salomoni lood

Komistuskivide taga on liigutavad elulood. Adolf Salomon sündis 8. aprillil 1860 Stendalis lugupeetud kaupmeheperest. Ta töötas ärimehe ja kindlustusagendina ning abiellus 1888. aastal Hedwig Loewega, kes sündis 1865. aastal Pasewalkis. Koos pidasid nad aastatel 1898–1936 õitsvat nahktoodete kauplust ja hiljem paberipoodi Breite Straßel. Paaril oli enne Berliini kolimist kaks last.

Ajaloo tumedad pilved vallutasid perekonda: 1942. aastal küüditati nad seeniortranspordiga Theresienstadti. Kui Adolf Salomon suri nekroloogi järgi 17. juunil 1942 kopsupõletikku, siis tema abikaasa Hedwig küüditati tema sünnipäeval Treblinka koonduslaagrisse ja mõrvati seal. Mõlemad lood illustreerivad natside tagakiusamise jõhkrust ja inimelu haprust.

Sally Blumenthali meenutades

Breite Straßel elas ka Sally Blumenthal, kes 67-aastaselt 10. novembri öösel 1938 Kristalliöö ajal Buchenwaldi küüditati. Tema elu lõppes vaid kahe nädala pärast selles laagris ja tema surmatunnistusel on kirjas, et ta suri 23. novembril, väidetavalt meningiiti. Blumenthal oli soolte ja nahaga kaupleja ning esindab paljusid saatusi, mis sel pimedal ajal kaotati.

Ajaloo töötuba loodab, et tulevikus leitakse nendest ohvritest pilte, et neile nägu anda. Läbi selle töö äratatakse nende inimeste saatused mingil määral ellu ja mälestamisest saab linnaelanike ühine asi.

Pärast komistuskivi panekut toimus Johanniteri haiglas matinee, kus mälestusi jagati ja austati. Ajaloo töötoal on juba järgmisel aastal plaanis Stendalisse veel komistuskive laduda, et mälestamise jätkamine ja linna kollektiivse mälu tugevdamine toimuks. Nagu paljudes teistes linnades, on oluline ülesanne säilitada mured ja hirmud, et ajalugu ei korduks.