Ülirikas raha sisse: Liit nõuab kriisi maksupanust!
IGBCE esimees Vassiliadis kutsub ülirikastele kriisiga toimetulekuks kõrgemaid makse; SPD ja CDU/CSU on konfliktis.

Ülirikas raha sisse: Liit nõuab kriisi maksupanust!
Arutelu jõukate klassi maksutõusude üle Saksamaal kogub hoogu. Ametiühingud, eriti keemialiit IGBCE, toetavad praegu SPD nõuet ülirikaste solidaarsuspanuse järele. IGBCE esimees Michael Vassiliadis käsitles Hannoveris toimunud ametiühingute konverentsil selgelt ametiühingu seisukohta ja nõudis, et ka tipppalgalised annaksid oma panuse kriisist ülesaamisesse. "Selle asemel, et olla karistus, tuleks neid maksutõususid vaadelda kui panust vastutusele tuleviku eest," ütleb Vassiliadis ja soovitab kõrgetele varadele, pärandustele ja sissetulekutele hakata maksma nn "tulevikutasusid", teatab Volksstimme.
SPD, mida esindab rahandusminister Lars Klingbeil, ei välista kõrgemaid makse tipppalgalistele ja jõukatele, et eelarveaukudel silma peal hoida. Kui kantsler Friedrich Merzi juhitud CDU/CSU on need ettepanekud selgelt tagasi lükanud, siis multimiljonäride ja miljardäride suurema maksustamise nõudmine jääb poliitilisel maastikul kuumaks kartuliks. Rheinland-Pfalzi liidumaa peaminister ja SPD asetäitja Alexander Schweitzer rõhutab intervjuus, et üha rohkem sakslasi elatub varadest, aktsiatest ja pärandist ning seda gruppi maksustatakse oluliselt vähem kui palgamaksu maksjaid. "Me peame ülirikkaid rohkem vastutama," nõuab Schweitzer ja soovitab vaadata tagasi 80ndate ja 90ndate kõrgematele maksumääradele, mil kõrgeim maksumäär oli Die Zeiti andmetel veel 56 protsenti.
Ametiühingud ja nende roll
Hannoveris toimuv IGBCE kongress on keskne punkt, kus arutatakse liidu suunda ja nõudmisi. Lisaks Vassiliadisele on kohal ka sellised suurkujud nagu Lars Klingbeil ja Bärbel Bas SPD-st. IGBCE-l, millel on üle 570 000 liikme, on praeguses maksudebatis oluline hääl. Vassiliadis rõhutab, et Saksamaa teenijatel on aeg rohkem osaleda ühise hüve rahastamises. Praeguste ettepanekute eesmärk on kõrget varandust ja sissetulekuid õiglasemalt maksustada, et stabiliseerida sotsiaalkindlustussüsteeme.
Olukord finantsturul ei ole tähtsusetu. Föderaalrahandusministeeriumi hinnangul peaks olema võimalik esmakordselt ületada maksutulu triljoni euro võrra aastal 2025. Täiendavat maksukoormust võiks vaikselt, kuid kindlalt rakendada palga- ja tulumaksumaksjate suurimale 10%-le, kes juba praegu annab ligikaudu 57% kogu maksutuludest. Osale elanikkonnast tähendab see, et nende rahalised vahendid on sotsiaalse õigluse viimiseks uuele tasemele kättesaadavad.
Pilk tulevikku
Arutelu maksutõusude üle ei toimu ainult poliitilisel areenil, vaid avaldab mõju ka inimeste igapäevaelule. Kuigi paljud maksumaksjad mõtlevad, mis saab valitsuse rahalistest säästudest, ei ole vastutajad end heidutanud. Vaidlus koalitsioonipartnerite vahel jätkub, sest maksuõigluse osas on arusaamad suured. Liit lükkab tagasi jõukate maksude tõstmise ja kutsub selle asemel üles säästma, samal ajal kui SPD ja ametiühingud nõuavad õiglasemat jaotamist.
Teema jääb põnevaks ja ei määra mitte ainult lähikuude poliitilist päevakorda, vaid võtab enda alla ka laiemat avalikku ruumi. Üks on selge: usaldusväärsed eelarvestrateegiad muutuvad olulisemaks kui kunagi varem.
Maksuaspektide kohta lisateabe saamiseks külastage veebisaiti Föderaalne rahandusministeerium, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid maksupoliitika kohta.
Sellel dünaamilisel poliitilisel maastikul on oluline hoida silm peal föderaalvalimisteni viivatel arengutel. Erinevate huvide kokkupõrge on ajatu ja tõstab esiplaanile õigluse küsimuse.