Majandusminister Schulze: ELi põllumajandusreform ohustab meie põllumehi!
Majandusminister Schulze kritiseerib kavandatavat EL-i põllumajandusreformi kui vastuvõetamatut ja võitleb Saksi-Anhalti põllumeeste huvide eest.

Majandusminister Schulze: ELi põllumajandusreform ohustab meie põllumehi!
Tänasel arutelul EL-i ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reformi üle tekitab Saksi-Anhalti majandusminister Sven Schulze segadust. Ta on nimetanud Euroopa Komisjoni ettepanekuid "vastuvõetamatuks" ja räägib radikaalsetest ümberkorraldustest, mis võivad tulla põllumeeste arvelt. Schulze on kindlalt vastu muudatustele, mis peaksid jõustuma 2028. aastal. Põllumajanduse eelarve kavandatav vähenemine ligikaudu 387 miljardilt 300 miljardile eurole tekitab põllumeestes suurt muret. „See on ebareaalne ja vastutustundetu,“ rõhutab Schulze, olles samal ajal föderaal- ja EL-i tasandil vastu reformile selle praegusel kujul.
ÜPP reformi eesmärk on muuta põllumajanduse abikõlblikkuse kriteeriume. Keskseks punktiks on põllumajandusfondi liitmine teiste poliitikavaldkondadega, mis võib ekspertide hinnangul seada ohtu põllumajandusele vajaliku toetuse. Alates selle käivitamisest 1962. aastal on see algatus loodud selleks, et tagada Euroopa põllumajandustootjatele inimväärne elatus ja seetõttu on see ELi toiduainetega varustatuse stabiilsuse jaoks otsustava tähtsusega tegur. Vastavalt agriculture.ec.europa.eu on ühise põllumajanduspoliitika eesmärk edendada ka säästvaid põllumajandustavasid, et lahendada kliimamuutustega seotud väljakutseid ja säilitada maapiirkondi.
Vastuolulised kärped
Teine vaidluskoht puudutab ökoregulatsioone, mida arutatakse ühise põllumajanduspoliitika reformi raames. Kui algselt pidi nendele määrustele eraldama vähemalt 30 protsenti eelarvest, siis nüüdseks on vastutav keskkonnaosakond selle plaani tagasi lükanud. Praegu on maheregulatsioonide jaoks ette nähtud vaid 25 protsenti, mis on paljude põllumeeste rahulolematusega. Põllumajandus täna aruandeid et eelarve jaotamise paindlikkus võib kaasa tuua täiendava ebakindluse, eriti kui rahastust ei saada. Selline tava võib kaasa tuua selle, et kui ökomäärused on ülemärkinud, tuleb teistest valdkondadest raha välja võtta.
„Õppimise faas” aastatel 2023–2024 heidab olukorda veidi valgust. Selle aja jooksul võivad ökoregulatsioonideks kasutamata vahendid voolata teise sambasse, mis moodustab teatud lühiajalise puhvri. Kuid kui jätkusuutlik on see lähenemine, kui põllumeestel on endiselt surve turule orienteeritud toodete tootmiseks? N-TV tipphetked et paljud põllumehed on eelseisvate muudatuste pärast mures ja peavad ootama ja vaatama, kuidas turutingimused arenevad.
Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustootjate tulevik
Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk ei ole mitte ainult toetada sissetulekuid, vaid ka parandada põllumajanduse tootlikkust ja toetada töökohtade loomist põllumajandussektoris – see on oluline ülesanne keskkonnas, kus põllumajandustootjad seisavad sageli silmitsi tohutute väljakutsetega. Kliimakriisi surve ja vajadus säästvate tavade järele on tugevalt tähelepanu all. Pühendumine ühisele põllumajanduspoliitikale võib aidata luua talunikele pikas perspektiivis rahustavaid väljavaateid, kuid praegune reform toob endaga kaasa ebakindluse, mis toob kulmudele higihelmed.
Järgmised kuud on reformide elluviimise ja Euroopa põllumajanduse tuleviku seisukohalt otsustava tähtsusega. Schulze ja paljud teised tööstusharu osalejad teevad kõik endast oleneva, et esindada põllumajandustootjate huve, otsides samal ajal jätkusuutlikku teed Euroopa tulevase toiduga varustatuse jaoks.