AfD edu ohustab Saksimaa majandust: eksperdid löövad häirekella!

AfD edu ohustab Saksimaa majandust: eksperdid löövad häirekella!

Saksimaa ja Tüüringi liidumaa ettevõtted on praegu surve all. Pärast 2023. aasta septembris toimunud osariigi valimisi küsivad paljud endalt, kuidas AfD edu mõjutab majandusmaastikku. Marco Wanderwitz, CDU poliitik ja endine föderaalvalitsuse esindaja idamaades, väljendas oma muret juba 2021. aastal: ettevõtted kaaluvad praegu tõsiselt tagasitõmbumist, kuigi AfD-l ei ole veel valitsuse vastutust. Seda hoiatust täiendab Saksamaa Konjunktuuriinstituudi juhi Marcel Fratzscheri hinnang, mis hoiatab eelseisva “ettevõtete väljarände” eest.

Leipziger Volkszeitungi ja Sächsische Zeitungi avaldatud põhjaliku uuringu käigus rääkisid eksperdid ja tehaste juhid umbes 20 Kesk-Saksamaa ettevõtte ettevõtete esindajatega. AfD mõju kohta Saksimaale koondati seitse peamist järeldust, mis on murettekitavad. Lisaks näitab praegune Ifo Instituudi uuring, et 67 protsenti majandusteadlastest ootab negatiivset majandusarengut Saksimaal ja 74 protsenti Tüüringis.

Murettekitavad prognoosid

Ifo Instituudi küsitlus näitas: vaid väike vähemus usub, et valimistulemustel on positiivne mõju. Samuti on hirmutav, et 84 protsenti küsitletutest näeb negatiivseid tagajärgi riikide atraktiivsusele oskustööliste seas. See kajastub ka ettevõtete investeerimisotsustes: 77 protsenti ekspertidest kardab tõsiseid tagasilööke. Ifo keskuse juht Niklas Potrafke kõneleb elanikkonna äratusest.

Teine aspekt, mis piirkonna majandust mõjutab, on oskustööliste nappus. Uuringu kohaselt väitis 2024. aastal 44 protsenti ettevõtetest, et neil ei oleks võimalik vabu töökohti pikemas perspektiivis täita. Eriti mõjutatud on sellised sektorid nagu tervishoid, ehitus, IT, haridus, logistika ja transport. Selle puuduse põhjused on keerulised, sealhulgas demograafilised muutused, stiimulite puudumine ja koolitussüsteem, mis ei vasta enam nõuetele.

Ettevõtete väljakutsed

Märkamata ei saa jätta oskustööliste nappuse tagajärgi: ettevõtted peavad leppima müügikahjumitega, töömaht suureneb ja uuenduste mahajäämus. Sellel on otsene mõju piirkondade majanduslikule dünaamilisusele ja sotsiaalsele võrdsusele. Tööjõukulude suurenemine ja mobiilsuse vähenemine tööturul on täiendavad murekohad, mida ei saa tähelepanuta jätta.

Kuidas ettevõtted nendele väljakutsetele reageerivad? Paljud investeerivad täiendkoolitusse ja püüavad suurendada oma atraktiivsust tööandjana. Samas on nõiaringist välja murdmiseks vaja algatusi oskustööliste sisserände lihtsustamiseks ja sihipärast värbamist välismaale.

Selles pingelises olukorras saab määravaks, kuidas poliitiline maastik jätkub ning milliseid meetmeid rakendatakse piirkonna majandusliku stabiilsuse ja atraktiivsuse tagamiseks. Mure Saksimaa ja Tüüringi majandusarengu pärast on aga endiselt suur, samas kui majandusega seotud isikud peavad end surve vastu relvastama.