Kajakate rünnak kunstmurul: Dresdeni Dynamo söötmishulluses!

Kajakate rünnak kunstmurul: Dresdeni Dynamo söötmishulluses!

Viimastel päevadel on Dresdeni Dynamo treeningkeskuses toimunud kummaline vaatemäng: üle 70 naerukajaka on istunud kunstmurule, et nokitseda graanuleid, mida nad ilmselt toiduks peavad. Vastavalt reporterile Pilt Linnud ei ole lihtsalt häbelikud olendid – nad on toiduotsingul äärmiselt leidlikud, nagu selgitab NABU Saksimaa kvalifitseeritud bioloog René Sievert. Tavaliselt on nende lemmikmänguväljakud pargid ja aiad, kuid nüüd on nende tähelepanu köitnud Dünamo treeningväljak.

Mustpea-kajakad on pärit lähedal asuvast Elbest, kus nad pesitsevad, ja neid võiks meelitada kunstmuru plastilõhn. Seal, kus tavaliselt ronkaid märgati, kahjustavad need elavaloomulised külalised koolituskeskust, kuna peavad graanuleid toiduks ekslikult. “Kajakate käitumine on üsna ebatavaline ja mitte igapäevane nähtus,” ütleb Sievert, viidates, et treeningkeskuse mängijad on Hansa Rostocki erikülalise üle juba nalja visanud.

Mikroplast ja selle tagajärjed

Kajakate nokitsemine ei jää tagajärgedeta – mikroplast on pikas perspektiivis kahjulik lindude ja nende järglaste tervisele. NABU ekspert juhib tähelepanu sellele, et plastikgraanul ei ole mitte ainult atraktiivne, vaid ka riskantne söömisobjekt. Ainuüksi asjaolu, et need graanulid võivad ligi meelitada keskkonnamürke, muudab olukorra murettekitavaks. Valju KONVENTSIOON Mikroplasti pinnale kogunevad saasteained võivad koonduda miljoneid kordi, millel on tõsised tagajärjed seal elavatele organismidele, näiteks kaladele ja lindudele.

Võimalikud tagajärjed on sama erinevad kui mikroplastist mõjutatud liigid – sisevigastustest kuni püsivate tervisekahjustusteni. See ei mõjuta mitte ainult koolituskeskuse kajakaid, vaid laieneb ka kogu toiduahelale. See probleem mõjutab isegi meie veeteid ja elusloodust, mida need saasteained mõjutavad.

Meetmed ja väljavaated

Sellegipoolest on klubi otsustanud esialgu mitte mingeid vastumeetmeid võtta, sest nende hinnangul on mõju tühine. Graanuleid täidetakse kord aastas ning 2031. aastast hakkab EL-i määrusest tulenevalt kehtima plastikgraanulite keeld. Keskkonna ja lindude tervise kaitsmiseks arutatakse juba alternatiive, nagu korgist või purustatud oliivikividest valmistatud graanulid.

Seniks aga saab näha, kuidas olukord õnnelike kajakatega areneb. Võib-olla on klubil tegelikult hea käsi säästvate täitematerjalide leidmisel linnupopulatsiooni ja looduse kaitseks, suutes samal ajal naeratada sellele ootamatule külastajate hulgale.