11-aastane Saksi-Anhaltis: miks ta kunagi koolis ei käinud!

11-aastane Saksi-Anhaltis: miks ta kunagi koolis ei käinud!

Saksi-Anhaltis tõmbab tähelepanu üheteistkümneaastane poiss, kes pole kunagi kooli sisemust näinud. Valju Peegel Lähemal uurimisel tekib küsimus, kuidas saab selline olukord tekkida. Väike õpilane võiks rääkida väga erilise loo, mis julgustab meid kõiki mõtlema kooliharidusele Saksamaal. Koolis mittekäimine ei saa mõjutada ainult inimese isiklikku arengut, vaid see heidab varju ka haridussüsteemile tervikuna.

Kuid samal ajal kui Saksi-Anhaltis õitseb hariduse teemaline arutelu, on föderaalpoliitikas päevakorral ka muud teemad. Praegu käib arutelu Saksa sõdurite võimaliku saatmise üle Ukrainasse. Fr.de teatab, et BSW boss Sahra Wagenknecht kutsub kantsler Friedrich Merzi üles sellist lähetamist välistama, et teda ei peetaks sõjaparteiks. Välisminister Johann Wadephul seevastu ei ole otsustanud ja rõhutab, et Saksamaa osaluse küsimus on endiselt lahtine.

Poliitiline debatt julgeolekugarantiide üle

Donald Trumpi seisukoht on huvitav, kuna ta soovib Ukraina sõja kiiret lõppu. Ta kohtub Vladimir Putini ja Volodõmõr Zelenskiga, et arutada rindejoone külmutamist ja võimalikku territooriumi loovutamist. Ta pakub NATO julgeolekugarantiid, kuid lükkab tagasi Ukraina liitumise NATOga, mis on paljudele Saksamaa poliitikutele suureks aruteluallikaks. Wadephul väljendab mõistvat suhtumist Trumpi jõupingutustesse verevalamise lõpetamiseks, kuid lükkab ägedalt tagasi Saksa vägede saatmise.

Debatt julgeolekugarantiide üle on muutunud intensiivsemaks, eriti pärast Ukraina tippkohtumist Washingtonis päevauudised soovitab. Saksamaa võiks nendes garantiides osaleda, kuid Bundeswehri sõdurite küsimus jääb ruumi. Kantsler rõhutab vajadust tugevdada Ukraina sõjaväge, kuid suhtub vägede paigutamisse ettevaatlikult.

Kriitilised hääled poliitikast

Arvamused poliitilisel maastikul võimalike kasutuselevõtu kohta jagunevad lahku. Kui mõned liidu ja SPD valitsusfraktsioonidest nõuavad selget seisukohta Euroopa kaitsejõududes osalemise poolt, siis teised lükkavad Saksa maavägede kasutamise kategooriliselt tagasi. Poliitikud, nagu Saksimaa peaminister Michael Kretschmer, hoiatavad Bundeswehri ülekoormamise eest, mis ei muuda diskussiooni vajaminevate sõdurite arvu üle, mis on hinnanguliselt umbes 150 000, kergemaks.

Esmapilgul ei pruugi üheteistkümneaastase poisi haridusel ja Ukraina julgeolekupoliitilistel kaalutlustel omavahel midagi pistmist olla, kuid need annavad selgelt mõista, kui suurte väljakutsetega meie ühiskond silmitsi seisab. Olgu selleks hariduse edendamine või rahu ja turvalisus Euroopas – tugev ja vastutustundlik tulevik nõuab kindlatel alustel põhinevaid tarku otsuseid.