Harihirv Leipzigi loomaaias: paljunemine jääb saladuseks!

Harihirv Leipzigi loomaaias: paljunemine jääb saladuseks!

Leipzigi loomaaia metsloomad on praegu uudiste pealkirjades, eriti köidavad loomaaiapidajate tähelepanu Ida-Hiina harihirved. Need põnevad loomad on pärit Himaalaja kõrgetelt mägedelt ja neid iseloomustavad mitte ainult iseloomulikud soengud, vaid ka häbelik iseloom. Loomaaiapidaja Holger Wust väljendab muret isase Janno ja emase Nicole armuelu pärast, kuna sigimise märke seni pole näha. Vastavalt teabele Tüüringi 24 Varem on olnud raskusi kahe hirve lähendamiseks.

Uus meessoost Janno kolis Leipzigi alles 2025. aasta jaanuaris ja vahetas välja Pauli, kes varem polnud Nicole'i ​​värbamisel edu saavutanud. Kaks harihirve on seni teineteise vastu vähe huvi tundnud, mis on kahandanud loomaaiapidajate lootused leida terveid järglasi. Jannot on kirjeldatud kui “koduinimest”, Nicole on aga aktiivne ja särtsakas. Harihirve sigimishooaeg algab hilissügisel, mis annab pidajatele aega Janno ja Nicole suhteid edendada.

Natuke harihirvest

Harihirve eripära mõistmiseks tasub heita pilk nende looduslikule elupaigale. Need loomad elavad Kesk- ja Lõuna-Hiinas niisketes mägimetsades 300–4750 meetri kõrgusel. Wuppertal.de märkis. Neid on lihtne ära tunda nende silmatorkavate omaduste tõttu, nagu kuni 17 sentimeetri kõrgune karv ja piklikud hambahambad. Looduses iseloomustavad neid graafiliselt nende tume karv ja valged märgid huultel ja silmadel.

Selle liigi paljunemine on oluline probleem, kuna harihirved on IUCNi punases nimekirjas potentsiaalselt haavatavad. Lisaks on nende nahkade ja liha jahtimine tõsine oht. Loomaaias on nende loomade aedikud suhteliselt avarad ja paari kohta on soovitatav varuda vähemalt 250 m². Leipzigis loodetakse, et muutused paaritumiskäitumises ja isaste muutused toovad kaasa eduka aretuse.

Paljutõotav väljavaade

Saab näha, kas Euroopa Ex Situ programmi (EEP) partnerivahetusest põhjustatud väike mäss kannab vilja. Leipzigi loomaaed loodab, et Janno ja Nicole saavad lähikuudel paremini läbi ning ehk saavad peagi järglased. Toiduga varustamine ja loomade pidamine looduslikus aedikus on teised tegurid, mis mängivad rolli.

Vahepeal Wuppertalis täheldatakse sarnast probleemi teises kohas, sest harihirvepaar Janno ja Falbala olid juba aastaid edukalt koos olnud, kuid järglasi polnud samuti. Paul, kes praegu elab Wuppertalis, võiks ehk asja ümber pöörata. Loomaaiapidajate entusiasm ja lootused võivad iga päevaga kasvada, kui nad on valmis oma loomade vajadusi mõistma ja rahuldama.