Torgau pagulashooldusega seotud pettuseskandaal: JES surve all!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Pettuseprotsess ühingu JES vastu Põhja-Saksimaal: väited valeteabe kohta pagulaste hooldamise kohta, kohtuotsus novembris.

Betrugsprozess gegen Verein JES in Nordsachsen: Vorwürfe über falsche Angaben bei der Flüchtlingsbetreuung, Urteil im November.
Pettuseprotsess ühingu JES vastu Põhja-Saksimaal: väited valeteabe kohta pagulaste hooldamise kohta, kohtuotsus novembris.

Torgau pagulashooldusega seotud pettuseskandaal: JES surve all!

Vari langeb Torgaus asuvale ühendusele "Jung. Engagiert. Sozial" (JES). Käimasoleva pettuseprotsessi raames on 67-aastane esinaine Silvia G. ja 47-aastane raamatupidaja Carsten B. kohtusüsteemi sihises. Ajavahemikul 2016. aasta veebruarist kuni 2017. aasta juulini panid nad väidetavalt toime ärilise pettuse, esitades Saksimaa põhjaosas saatjata alaealiste põgenike eest hoolitsemisel vigu palgaaruannetes ja isikuandmetes. [lvz.de].

Silvia G. väidab kohtuprotsessis, et ringkonnabüroo surve oli tohutu ja tal oli raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisega. Noorte hoolekandebüroo endine juhataja kinnitas seda ja juhtis tähelepanu vajalikele kompromissidele komplekteerimisel. Vahepeal teatas Carsten B., et nõustus ebaõigete andmetega seda kontrollimata.

Pagulaskriis ja selle tagajärjed

Pagulashoolduse taust on tihedalt põimunud Euroopa pagulaskriisiga, mis sai alguse 2015. aastal. See kriis on osa sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste arvu globaalsest kasvust, mille taga on sellised tegurid nagu majanduslik ebavõrdsus, konfliktipiirkonnad ja inimõiguste rikkumised. Süüria kodusõda, Talibani rünnakud ja muud konfliktid sellistes riikides nagu Iraak ja Afganistan on sundinud sadu tuhandeid inimesi oma kodudest põgenema. Wikipedia tuletab meile meelde, et 2015. aastal, kui ainuüksi ühe nädalavahetusega saabus Ungarist 20 000 põgenikku, saavutas olukord Euroopas uue mõõtme.

EL ei tervitanud seda tagasitulekut lihtsalt avatud ustega. Kui mõned riigid, nagu Saksamaa, võtsid pagulasi vastu, olid teised, nagu Ungari ja Poola, rangelt migrantide õiglase jaotamise vastu, mis tõi kaasa suure hulga riiklikke soolopüüdlusi. Need pinged ja poliitilised lähenemisviisid mõjutasid lõpuks kohalike organisatsioonide, nagu JES, tööd.

Tagajärjed JES-ile ja tulevastele otsustele

Praegu eeldatakse, et kohtuprotsess võtab täiendavate kuupäevadega aega ja otsust on oodata alles novembris. Kui Silvia G. täielikult üles tunnistab, võib teda oodata 1,4-1,8-aastane vanglakaristus katseajaga. Lisaks on ta juba pidanud tasuma 350 000 eurot Põhja-Saksi liidumaa piirkonna kontorile, mis viib JES-i ühingu likvideerimist edasi. Arvestades neid rahalisi olusid, tundub, et JES-il pole enam mingeid reserve ja ta ei suudaks enam toime tulla pagulaste toetamise sündmuste ulatusega.

See on rõhuv olukord, kus põrkuvad põgenemine ja petmine. Organisatsioonid, kes kunagi suutsid pagulastele turvalist varjupaika pakkuda, on nüüd sageli ise tulejoonel. Arutelu valitsusväliste organisatsioonide, nende rolli ja sageli keeruliste tingimuste üle, mis sunnivad pagulasi oma kodudest lahkuma, on endiselt aktuaalne ja oluline. [bpb.de].