Hädaabi Põhja-Saksimaa: kulude plahvatus ähvardab hooldust!

Hädaabi Põhja-Saksimaa: kulude plahvatus ähvardab hooldust!

Põhja-Saksi piirkonna hädaabiteenistusi ootab ees rahaline pööre: alates 2026. aastast tuleb sellesse tähtsasse sektorisse koguda muljetavaldavad 221,5 miljonit eurot. See vastab ligi 77-protsendisele kasvule võrreldes eelmise arvestusperioodiga, kus kulutused jäid veel 125 miljoni euro kanti. Ringkonnahaldur Kai Emanuel kirjeldab seda summat kui erakorralist ja rõhutab olukorra kiireloomulisust. Eriti tähelepanuväärne on see, et ajavahemikuks 2025–2026 on juba oodata 29-protsendilist kulude kasvu. Teise linnapea Jens Kabischi jaoks on selle kasvu põhjused selged: aastane kuludünaamika erinevates valdkondades moodustab olulise osa, kuna Torgauer Ajaleht.

Tervisekindlustusseltside piirkondlike ühenduste ja Saksamaa kohustusliku õnnetusjuhtumikindlustuse heakskiit auhinnaettepanekutele viitab sellele, et vastutus hädaabiteenuste eest jääb usaldusväärsetesse kätesse. Pakkujad pole aga uued: erinevates piirkondades tegutsevad Malteser Hilfedienst gGmbH, DRK ringkonnaühendus Delitzsch, DRK ringkonnaühendus Eilenburg ja Johanniter-Unfall-Hilfe. Oschatzis jätkab tegevust ka Falck Emergency Rescue GmbH. Huvitav on see, et DRK rajooniühendus Torgau-Oschatz ei saanud referentside puudumise tõttu hankel osaleda - nad pole päästeteenistuses tegutsenud alates 2019. aastast.

Koolitus ja kvaliteet fookuses

Tuleviku väljakutsele vastamiseks on alates 2026. aastast kavas kehtestada ühtsed hädaabitöötajate kvalifikatsioonistandardid. Delitzschisse on kavandatud keskne kontaktpunkt täiendõppeks ja ümbersertifitseerimiseks, mida toetab Johanniter. See võib aidata tõsta hädaabiteenuste kvaliteeti piirkonnas. Kuid igaüks, kes praegustel näitajatel silma peal hoiab, mõistab kiiresti, et see saab olla vaid osa lahendusest. Asendusfondide liidu andmetel e. V. (vdek) on viimastel aastatel näidanud, et kulutused kiirabile ja päästeteenistusele on plahvatuslikult kasvanud. Nagu vdek väidab, oli 2023. aastal 8,7 miljardit eurot – see on kahekordistunud kümne aasta taguse ajaga.

Vaatamata suurtele kulutustele on kvaliteedipuudused endiselt väljakutseks. Vdeki esinaine Ulrike Elsner juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kvaliteetne abi hädaolukorras. Samas on murettekitav, et kolmandik päästetöödest ei vaja päästevarustust, sest tegemist pole päris hädaolukorraga. See näitab, et hädasti on vaja digitaalset võrgustumist ja paremat koostööd kiirabi juhtimiskeskuste ja meditsiinilise valveteenistuse vahel.

Selge visioon tulevikuks

Vältimatu abi kvaliteedi parandamiseks on ülioluline kogu süsteemi reformimine ja kaasajastamine. Björn Steigeri fondi ja Bertelsmanni fondi tellitud uuring toob esile erinevad puudused ja puudujäägid Saksamaa hädaabiteenuste süsteemis. Nagu Steigeri sihtasutus rõhutab, ei analüüsita mitte ainult protsesse ja korraldust, vaid ka koostööd erinevate osaliste vahel ning esitletakse võimalikke lahendusi.

Kokkuvõttes on eelseisvad muudatused hädaabiteenistuses probleem, mis puudutab meid kõiki. Kasvavad kulud ja vajadus tõhusa erakorralise abi järele näitavad selgelt, et on vaja kiiresti tegutseda – Põhja-Saksimaa erakorralise arstiabi tuleviku kindlustamiseks on vaja head kätt. Kas õigeid samme saab astuda, näitavad lähiaastad.