Saksimaa vanim münt: avastati keldi perioodist pärit aare!

Saksimaa vanim münt: avastati keldi perioodist pärit aare!

Mis on Saksimaalt uut? Põnev leid tekitab paraja segaduse: arheoloogid avastasid Saksimaalt vanima teadaoleva rahatüki. See on kahegrammine kuldne kvartal, mis on hinnanguliselt umbes 2200 aastat vana. See aare ei näita mitte ainult keltide meisterlikkust, vaid tõestab ka seda, et Saksimaal säilis tihe kontakt keldi hõimudega. Mündi esiküljel on näha stiliseeritud pead, mille eeskujuks võib olla mõni loom, võib-olla hirv. Tagakülg aga illustreerib nii lahtist, paksendatud otstega kaelarõngast kui ka ümarate nurkadega tähte ja kuuli. Need põnevad detailid äratavad huvi nii teadlastes kui ka ajaloohuvilistes. Valju Herder Leid näitab, et keldi mündid on Saksimaal üliharuldased.

Osariigi arheoloog Regina Smolnik selgitab, et münt võis olla kõrgema klassi staatusesümbol või väärtushoidla. Enne selle kullaleiu avastamist oli Saksimaa vanim münt teadaolevalt ainult üks hõbemünt, tuttkinaar, mis leiti Zauschwitzist 2007. aastal. Uus kullaleit esindab nüüd märkimisväärset tõendit piirkonna vanematest mündiobjektidest. Niinimetatud "vikerkaarekausi" avastamine Gundorfis on eriti tähelepanuväärne, kuna see on seotud ebausuga, et aare on peidetud kohas, kus vikerkaar puudutab maad. Traditsiooniliselt leiti selliseid münte sageli põldudelt pärast tugevat vihma.

Avastus ajalooga

Avastus pole ainus oluline leid Saksimaal. Piirkonnas toimunud intensiivsete välikontrollide käigus toodi päevavalgele kokku üheksa täiendavat münti, sealhulgas veel üks kaunistamata kullast ese, mille kumerus on sarnane vikerkaarekausiga. Enne seda leidu oli Saksimaal teadaolevalt vaid kaks keldi mündileiu, millest üks loetakse kadunuks. Uus leid on nüüd Saksimaa jaoks tõeline õnneallikas.

Mündid, mis on seni pärit Põhja-Böömimaa keldi asustuspiirkonnast ja pärinevad 3. sajandist eKr. Umbes aastast 2000 eKr pärinevad nad muljetavaldavalt demonstreerivad seost Saksimaa ja keldi asunduste vahel. Teiste leidude hulgas on ka keldi hõbemünt, mis on "tuti tüüpi", mis vermiti 1. sajandi alguses eKr. vermiti Lõuna-Saksamaal. See münt on esimene kinnitatud omataoline leid Saksimaal.

Mündi leidude tähendus

Leiud on väärtuslik panus Saksimaa keldi ajalukku ja näitavad, et see polnud lihtsalt isoleeritud piirkond, vaid seal olid elavad kontaktid ja kaubandussuhted. Need leiud aitavad veelgi teravdada pilti keldi ajaloost Saksimaal ja selle ümbruses. Sellised avastused annavad selle piirkonna arheoloogiatööle uue vaatenurga, mis kindlasti pakub lähiaastatel palju huvitavaid teadmisi.

Kui selline ajalooline leid käes, on suur võimalus, et Saksimaa saab peagi tuntuks mitte ainult oma kaunite maastike, vaid ka väärtuslike ajalooaarete poolest. Kindlasti jätkuvad jõupingutused piirkonna arheoloogiliste aarete uurimiseks ja me ei jõua ära oodata, mida järgmised kuud toovad. Kes teab, võib-olla on Saksimaal varsti veel üks vikerkaarekauss!