Suche
Mein Konto
Pirna seisab silmitsi finantskriisiga: 30 miljonit eurot miinus 2024. aasta eelarves!
Saksi Šveitsi-Ida-Maagimägede ringkond ootab 2024. aastal puudujääki 30 miljonit eurot; Piirkonna administraator nõuab Saksimaalt rahalist toetust.
Pirna seisab silmitsi finantskriisiga: 30 miljonit eurot miinus 2024. aasta eelarves!
Saksi-Šveitsi-Ida-Maagimägedes muutub rahaline olukord järjest murettekitavamaks. Linnaosa ootab 2024. aasta eelarves ilmatu 30 miljoni euro suurust puudujääki. Piirkonnaadministraator Michael Geisler (CDU) hoiatab, et kohaliku tasandi alarahastamist ei saa enam vaadelda kui lühiajalist probleemi. Kodanikud ootavad õigustatult tõhusat haldust ja kindlat infrastruktuuri, kuid kulud ületavad tohutult sissetulekuid, samas kui reservid kuluvad üha enam ära. Nagu Borkener Zeitung teatab, jätkub puudujääk ainult siis, kui võtta kasutusele kiireloomulisi vastumeetmeid.
Praegustes oludes seisab ringkonnal ja omavalitsustel ees palju ülesandeid, kuid nii föderaalvalitsus kui ka Saksimaa vabariik saavad neile ainult ebapiisavat hüvitist. Geisler annab mõista, et edasiste ülesannete üleandmine ei ole enam vastuvõetav ning nõuab riigipoolset sotsiaalse koormuse intensiivsemat ja struktuursemat rahastamist. Finantsstabiilsuse tagamiseks kutsub linnaosa administraator praeguse ebakindla olukorra asemel tagasi kindla finantspoliitika juurde.
2025. aasta eelarve planeerimine
Linnaosa rahastab oma tulusid erinevate eraldiste, kuluhüvitiste ja tulemustasude kaudu. Silmatorkav on see, et umbes 54 protsenti ringkonna sissetulekutest pärineb Saksimaa liidumaa eraldistest. Omavalitsusülesannete ja elanike võrdse varustamise tagamiseks on eelarves ette nähtud linnaosamaksu määr 37,41 protsenti, mis on 2,51 protsendiline tõus võrreldes eelmise aastaga.
Valdade rahaline seis
Väljakutsed ei piirdu aga linnaosaga. Saksimaa linnade ja omavalitsuste liit (SSG) avaldas hiljuti poolaasta bilansi, mis näitab 2025. aasta omavalitsuste eelarvete murettekitavat kogupuudujääki 871 miljonit eurot – uus negatiivne rekord, mis ületab varasemat 682 miljonit eurot. Selle viletsuse peamised põhjused on kasvavad personali- ja sotsiaalkulud ning sissetulekute vähenemine. Kolmandas kvartalis on tariifide tõstmise tõttu oodata kulutuste edasist kasvu. Ainuüksi puudujäägist ligikaudu poole moodustavad suured linnad Dresden, Leipzig ja Chemnitz, mille kahjum oli kokku üle 421 miljoni euro, samas kui maapiirkonnad kandsid 193 miljonit eurot kahjumit, nagu [MDR](https://www.mdr.de/nachrichten/sachsen/kommunen-rechner.html-kritik0/kommunen-rechner.html-kritik0
Neid süngeid prognoose silmas pidades nõuavad omavalitsused tungivalt osariigi ja föderaalvalitsuste toetust, et kaotada rahalised lüngad ja mitte ohustada veelgi elanike usaldust haldustegevuse vastu. Seega on probleemid suured ja lahenduse leidmine muutub üha pakilisemaks.