Tüüringi ja Saksimaa tähistavad 35 aastat demokraatiat: pilk tagasi!

Tüüringi ja Saksimaa tähistavad 35 aastat demokraatiat: pilk tagasi!

25. oktoobril 2025 meenutas Tüüringi ajalooline pöördepunkt: vabalt valitud osariigi parlamendi esimene istungjärk pärast taasühendamist. Thadäus König, CDU liidumaa parlamendi president Tüüringis, andis Erfurti tseremoonial mõista, et demokraatia kinnitamisest ei piisa. Pigem on oluline aktiivselt tegutseda nende kaitsmise nimel. Tema sõnad kajasid läbi ruumi ja rõhutasid selle sündmuse tähtsust, mis algas 25. oktoobril 1990 Weimaris Saksa Rahvusteatris. Sel päeval meenutati Saksimaal ka Saksimaa parlamendi esimest istungjärku. Osariigi parlamendi president Dierks rääkis Dresdenis 27. oktoobril 1990 kolmekuningapäeva kirikus toimunud demokraatia esimesel täiskogu istungjärgul Saksimaal seatud verstapostidest.

Kuid tagasi vaadates läheb kaugemale kui lihtsalt taasühendamine. Tüüringi ja Saksimaa demokraatliku arengu juured ulatuvad 1848/49 revolutsioonini. Sel ajal loodi Paulskirche põhiseadus, millel oli sügav mõju piirkonna põhiseaduslikule arengule. Paljudes Tüüringi osariikides loodi parlamentaarsed-konstitutsioonilised tingimused, mis võimaldasid edendada revolutsiooni käigus esile kerkinud poliitilisi reforme. Need muutused olid kodanike jaoks üliolulised ja aitasid kaasa poliitilise raamistiku loomisele, mis kaasab kodanikke demokraatlikesse protsessidesse. Eelkõige oli uus valimisseadus, mis nägi ette üldised, otsesed, võrdsed ja salajased valimised, tõeline samm edasi, isegi kui paljud reformid taastamise ajal tagasi pöörati.

Demokraatia tähendus

Königi üleskutse demokraatiat kaitsta tuletab meile meelde, et demokraatliku ühiskonna nõudmised ulatuvad palju kaugemale pelgalt hääletamisest. Ajaloolased rõhutavad, et sotsiaalsed arengud on tihedalt seotud poliitilise progressiga. Pikal 19. sajandil valitses optimism, mida iseloomustas lootus ühtsusele, õiglusele ja vabadusele. Vajadus seaduslike reeglite ja parlamendi osaluse järele oli eriti suur keskklasside seas, kes organiseerisid end raskuste ja ebaõigluse kogemustest.

1848. aasta revolutsioon pani paljud sakslased nõudma vabadusi, põhiseadust ja parlamenti. Seda pingutust ajendasid natsionalistlikud ja konstitutsioonilised voolud. Frankfurdi Rahvusassamblee võttis 1849. aastal vastu keiserliku põhiseaduse, kuigi revolutsioon võideti julmalt. Sellegipoolest võeti paljudes Saksa osariikides, näiteks Tüüringi piirkonnas, sisse põhiseadused, mis sillutasid teed hilisemaks demokraatlikuks arenguks.

Ettenägelikkusega tagasi vaadates

Tänapäeva maailmas, mil mineviku kaja ühiskonda veel oma jälje jätavad, on oluline meeles pidada, kui raskelt võidetud demokraatia on. Thadäus König ja tema Saksi kolleeg Dierks tuletavad meelde, et mineviku saavutusi ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Peame oma igapäevaelus toetama demokraatlikke väärtusi ja aktiivselt töötama nende kaitsmise nimel. Ainult nii saame tagada, et esivanemate võitlused ei olnud asjatud.

See jätab meile ühiskonnana palju teha. Nüüd on meie ülesanne revolutsioonilistes võitlustes ja esimestel vabadel valimistel sõnastatud põhimõtteid edasi anda ja elada. Ajalugu õpetab meile, et demokraatia ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev protsess, mis nõuab pidevat valvsust ja pühendumist.