Ukraina pagulased Saksimaal: kodanikutoetus või tööturg?
Fookuses: Ukraina põgenike sisenemine Saksimaale suureneb 2023. aastal, samas kui arutelud kodanike hüvede ja tööturule integreerimise üle kasvavad.

Ukraina pagulased Saksimaal: kodanikutoetus või tööturg?
Debatt ukrainlaste Saksamaa tööturule integreerumise ja kodanike raha jagamise üle kogub hoogu. 2023. aasta septembris registreerus Saksimaal 1253 ukrainlast ja 27. oktoobriks oli liitunud veel 1096 ukrainlast. See arv ületab varasemaid saabujaid aasta esimese seitsme kuu jooksul, mis olid 1123. Kogu Saksamaal kasvas riiki sisenevate ukrainlaste arv enam kui kahekordistunud 7834-lt juunis 18579-le septembris. Keskendu teatatud.
Märkimisväärne hulk ukrainlasi elab praegu Saksamaal. Praeguse statistika järgi oli Saksamaal septembris registreeritud 953 203 tööealist ukrainlast. Neist 352 000 on tööga hõivatud ja paraku saavad kodanikutoetust 672 510, sealhulgas 196 000 last. CDU saadikud, sealhulgas Florian Oest, tekitavad muret, et mõned ukrainlased saavad Ukrainasse jäädes kodanikutoetusi. Oest kutsub üles võtma meetmeid sotsiaalsüsteemi kuritarvitamise ärahoidmiseks ja soovitab töövõimeliste ukrainlaste abi kolme kuu pärast ära võtta, et soodustada nende integreerumist tööturule.
Väljakutsed tööturule
Tööturule integreerumine on aga sageli keeruline. Olukorrast annavad ülevaate teated Ukraina pagulastest, kes elavad Saksamaal praegustes tingimustes. Kolm ja pool aastat varem Ukrainast põgenenud Alexandra Fedosha töötab kontoriametnikuna. Tema abikaasa, elukutselt hambaarst, tohib abistada ainult Saksamaal, sest tema diplomit ei tunnustata. Need raskused kajastuvad ka tööhõive määras: 2025. aasta mais oli see Baden-Württembergis elavate ukrainlaste puhul 36,5%. Üle kahe kolmandiku selle piirkonna tööealistest ukrainlastest ei ole tööturule kättesaadavad, sageli kooli, koolituse või hoolduskohustuste tõttu.
Poliitikuid kutsutakse seda tegema, eriti seoses kavandatava uue määrusega kaotada ukrainlaste kodanikuraha, mis peaks jõustuma 1. aprillil 2025. Seni on aga edusamme tehtud vähe ning Saksamaa Linnade Liit nõuab föderaalvalitsuselt suuremat rahalist toetust omavalitsustele, kes peavad katma Ukraina põgenike kulud. Valju päevauudised Alates 2025. aasta aprillist Saksamaale saabunud pagulased saavad edaspidi kodanikutoetuste asemel asüülitoetusi, kusjuures üksikute inimeste toetused langevad 563 eurolt 441 euroni kuus.
Abivalmidus ja väljakutsed
Sellest hoolimata jääb lootus alles. Ukraina põgenikul Nataliia Brynenkol on vaatamata arvukatele kandideerimisavaldustele ja vabatahtlikule tööle raskusi palgatöö leidmisega. Ta eelistab kodanikuhüvitist saada tööd ega ole veel kaotanud lootust tööd leida. Tööturuekspert Julia Kosjakova märgib, et hüvitiste suurus otseselt tööleasumist ei mõjuta. See tõstatab küsimuse, kuidas saab poliitika tegelikult edukale integratsioonile suuna määrata.
Üldiselt on ukrainlaste väljakutsed Saksamaal keerulised. Tööturule integreerimine on endiselt keskne küsimus. Nende inimeste vajaduste rahuldamiseks, vältides samal ajal süsteemi kuritarvitamist, on hädasti vaja kohalike kogukondade tõhusat sotsialiseerimist ja toetust. Poliitikud vastutavad selle eest, et raamtingimused vastavalt kohandataks ja et abi jõuaks sinna, kus seda tõesti vaja on.