Üliõpilaste arv Saksamaal: 2032. aastaks oodatakse rekordkasvu!
Saksamaal kasvab kooliõpilaste arv 2032. aastaks 11,8 miljonini. Arutatakse vajalikke haridusmeetmeid.

Üliõpilaste arv Saksamaal: 2032. aastaks oodatakse rekordkasvu!
See, kuidas kujuneb üliõpilaste arv Saksamaal, on kuum arutelu teema. Õpilaste arv on praegu üle 11 miljoni, kuid prognoosid näitavad, et 2032. aastaks peaks see kasvama ligikaudu 11,8 miljonini. See tähendab ligikaudu 600 000 üliõpilase kasvu, mis vastab ligikaudu keskmise suurusega liidumaa, näiteks Rheinland-Pfalzi õpilaste arvule. Haridus- ja kultuuriministrite konverents (KMK) võttis oma arvutustes arvesse ka seda, et umbes 230 000 neist õpilastest on Ukraina päritolu, mis selgitab koolituru buumi veelgi. Deutschlandfunk teatab vajadusest luua ligikaudu 24 000 lisaklassi või praktiliselt 1200 uut kooli, et kasvuga sammu pidada.
Rõhutatakse, et haridus on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku tuleviku alus. Haridus- ja kultuuriministrite konverentsi president Simone Oldenburg kutsub seetõttu üles võtma edaspidiseks arenguks selget kurssi. Isegi kui 2032. aastaks oodatakse üliõpilaste arvu kasvu, on pööre näha juba 2033. aastast: 2040. aastaks peaks õpilaste arv vähenema umbes 11,3 miljonini. päevauudised selgitab, et selle põhjuseks on muu hulgas sündimuse langus, mis on jätkanud langust alates 2022. aastast.
Vaade piirkondadele
Piirkondlike erinevuste vaatamine näitab, et Lääne-Saksamaa osariigid saavutavad oma haripunkti 2033. aastal, kasvades 2024. aastaga võrreldes 8%. Ida-Saksamaa osariigid seevastu peavad aastatel 2027–2040 ootama üle 16% langust. Linnaosariikides võib 2040. aastaks olla peaaegu 5% vähem õpilasi 2040. aastaks. hooned ja personalinõuded piirkondlikult sobival viisil. ZDF lisab, et algaste kahaneb 2040. aastaks ligikaudu 9%, samas kui gümnaasiumiaste võib oodata ligi 10% kasvu.
Koolid seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega. Kasvava õpilaste arvuga toimetulekuks on vaja piisavalt õpetajaid, kaasaegset infrastruktuuri ja töökindlat digitehnikat. Prognoosid ei anna mitte ainult vihjeid praegusele koolipoliitikale, vaid määravad kindlaks ka haridussektori pikaajalised strateegiad. Vastutajaid kutsutakse üles õigeaegselt rakendama asjakohaseid meetmeid, et kujundada koolimaastiku muutust parimal võimalikul viisil.