Lipuvaidlus Tüüringis: valitsus vs. AfD – kes võidab?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Tüüringi osariigi valitsus kavatseb alates teisipäevast lipud avalikult heisata. Vaidlused rahvusliku identiteedi ja poliitiliste sümbolite üle tekitavad parlamendis arutelusid.

Thüringens Landesregierung plant, ab Dienstag öffentlich Flaggen zu hissen. Kontroversen über nationale Identität und politische Symbole entfachen Diskussionen im Parlament.
Tüüringi osariigi valitsus kavatseb alates teisipäevast lipud avalikult heisata. Vaidlused rahvusliku identiteedi ja poliitiliste sümbolite üle tekitavad parlamendis arutelusid.

Lipuvaidlus Tüüringis: valitsus vs. AfD – kes võidab?

Praegu käib Tüüringis tuline arutelu avalike hoonete liputamise üle. Plaan on tulevikus kõigi võimude ees püsivalt lehvitada Tüüringi, Saksamaa ja Euroopa Liidu lipud. Nagu n-tv.de teatab, võtab valitsus selle määruse vastu järgmisel teisipäeval. Siseminister Georg Maier (SPD) on selle poolt juba parlamendis sõna võtnud ja rõhutanud, et lipud kujutavad endast ühtekuuluvuse ja liiduvabariigi demokraatlike väärtuste sümbolit.

Valitsuskoalitsioon, mis koosneb CDU-st, BSW-st ja SPD-st, toetab seda projekti. AfD on eriti tähelepanu all. See ei nõua mitte ainult eemaldumist Euroopa lipust avalike hoonete ees, vaid on võtnud sihikule ka vikerkaarelipu. AfD parlamendiliige Sascha Schlösser väitis, et EL-i lipp ei esinda riiklikku suveräänsust ja kutsus üles selle nähtavust tõsiselt piirama. See ise on osa eelnõust, mis muudaks musta, punase, kuldse ja Tüüringi lipu heiskamise kohustuslikuks.

Opositsiooni reaktsioonid

Vasakpoolsed opositsioonid ei ole lipualase arutelu suhtes kuigi entusiastlikud. Vasakpoolsete parlamendisaadik Ronald Hande süüdistas toetajaid selles, et nad peavad muretsema tähtsamate küsimuste pärast kui lippude ja sümboolse poliitika pärast. Need lipuga seotud vaidlused on Tüüringi peomaastikul käinud juba mitu nädalat.

Teine aspekt, mis arutelusse kaasatakse, on Tüüringi AfD klassifitseerimine põhiseaduse kaitse ameti poolt kindlalt paremäärmuslikuks. Siseminister Maier kritiseeris teravalt AfD seisukohta ja andis mõista, et kolm lippu on omavahel lahutamatult seotud.

Õiguslikud aspektid ja kohtuotsus

Lisaks poliitilisele arutelule on AfD ümber ka juriidiline elevus. Otsuses öeldakse, et AfD avalik kirjeldamine katse- või äärmusliku juhtumina ei ole seaduslik. Kuigi see otsus ei ole veel õiguslikult siduv, kirjeldas Tüüringi AfD osariigi pressiesindaja Stefan Möller otsust kui "massiivset seaduserikkumist" põhiseaduse kaitse ameti poolt. Põhiseaduse kaitse ameti president Stephan Kramer ütles aga, et ta ei olnud kohtuotsuse üle üllatunud, kuid leidis, et see valmistab pettumuse ja rõhutas läbipaistvuse tähtsust ameti töös. Need õiguslikud arengud kaovad ka poliitilisse debatti, kuna AfD jätkab püüdlusi oma positsiooni konsolideerimiseks ja laiendamiseks.

Ees ootab riigiparlamendi komisjoni edasised sammud, milles arutatakse üksikasjalikult AfD seaduseelnõu ja valitsuserakondade ettepanekuid liputamiseks. Lähipäevad tõotavad arvamusi selles küsimuses veelgi polariseerida nii poliitilisel areenil kui ka avalikkuses.