Höcke lõpuks süüdi mõistetud: trahvid natside loosungite eest!
Tüüringi AfD juht Björn Höcke mõisteti seaduslikult süüdi keelatud natslike loosungite kasutamises.

Höcke lõpuks süüdi mõistetud: trahvid natside loosungite eest!
Märkimisväärse protsessi käigus on Tüüringi AfD poliitiku Björn Höcke õiguslik olukord jõudnud pea peale. 11. septembril 2025 lükkas Karlsruhe föderaalkohus tagasi kaks Höcke kaebust, muutes Halle piirkonnakohtu otsused õiguslikult siduvaks. See tähendab, et Höcke peab silmitsi seisma tõsiste tagajärgedega oma 2021. ja 2023. aasta väljaütlemiste eest, milles ta kasutas SA keelatud loosungit.
Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei (NSDAP) Sturmabteilungi (SA) loosungi “Kõik Saksamaa heaks” kasutati väidetavalt Merseburgi ja Gera sündmustel. Ringkonnakohtu hinnangul oli Höcke teadlik, et see loosung on keelatud. Tema argument, et need avaldused tehti tema volituste piires, ei veennud kohut. Seetõttu ei olnud talle kriminaalkaitset võimalik saada, nagu MDR teatab.
Õiguslik alus ja otsused
Höcke ütluste kriminaalne tähtsus tuleneb kriminaalkoodeksi paragrahvist 86a, mis keelab põhiseadusega vastuolus olevate organisatsioonide sümboolika kasutamise. See hõlmab ka selliseid organisatsioone nagu SA, mis mängis natsionaalsotsialismis keskset rolli. Õiguslik raamistik on selge: neid loosungeid kasutavad avaldused ei kuulu sõnavabaduse alla. Föderaalkohus kinnitas ringkonnakohtu hinnangut, et Höcke ütlused kujutasid endast kuritegu ja mõistis talle rahatrahvi kokku 29 900 euro ulatuses.
2024. aastal tehtud kohtuotsused puudutasid selgelt kõnealuse loosungi kasutamist tema sõnavõttudes. Föderaalkohtu põhjalik läbivaatamine muutis need otsused jätkusuutlikuks. Seetõttu on Höcke sunnitud kandma oma tegevuse rahalisi tagajärgi ja samal ajal tegelema veel ühe mässu tekitamise asjaga, mis on Mühlhauseni ringkonnakohtus pooleli alates eelmisest aastast, kuna Deutschlandfunk teatab.
Poliitilised tagajärjed
Kohtuotsused heidavad varju ka AfD-le, mis puutub korduvalt kokku paremäärmuslike kalduvustega. Natside loosungite kasutamine mitte ainult ei õhuta õiguslikke probleeme, vaid paneb proovile ka partei ühiskondliku aktsepteerimise. Üle 100 paremäärmusliku organisatsiooni kontekstis, mida Saksamaal peetakse põhiseadusega vastuolus olevaks, illustreerib see selliste avaldustega kaasnevaid riske. Hiljutised sündmused on näidanud, kui tundlik on Saksamaa õigussüsteem äärmusluse ja selle sümbolite suhtes, mis on ühiskonnas tervikuna endiselt kõrgel kohal.
Tagajärjed Höckele ja tema parteile ei ole veel ette näha. Üks on aga selge: poliitiline retoorika ja sõnavabaduse piirid on Saksamaal tundlik teema. Kohtud on siin ühemõttelised – ja avalikkus ei tohi seda unustada.
