Noored idasakslased lõhuvad stereotüüpe ja nõuavad võrdsust!

Noored idasakslased lõhuvad stereotüüpe ja nõuavad võrdsust!

Tüüringist pärit noored hääled ütlevad oma sõna käimasolevas arutelus Ida-Saksamaa identiteedi ning Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheliste erinevuste üle. Mühlhausenist pärit Mareike (25) ja Sömmerdast pärit Paul (26) käsitlesid YouTube'i kanali “follow me.reports” videos muljetavaldavalt idasakslaste vastu suunatud stereotüüpe. Need kaks annavad mõista, et eraldusjooned ei ole ainult minevikus, vaid on tunda ka olevikus. Paul, kes sõidab ringi oma isa Trabis, kirjeldab uhkusega oma kodumaad ja näeb selles samastumises osa oma identiteedist, samas kui Mareike toob mängu Ida-Saksa traditsioonid – nagu Jugendweihe ja kuulus Tüüringi Bratwurst. Coolis teatab Yarikh, kes ei taju Ida- ja Lääne-Saksamaa igapäevaelu erinevusi negatiivsena, vaid osana oma elu tegelikkusest.

Millised on aga konkreetsed väljakutsed, millega idasakslased silmitsi seisavad? Palkade erinevus on selgelt märgatav. Keskmiselt teenivad idas töötajad 13 000 eurot bruto vähem aastas kui nende Lääne-Saksamaa kolleegid. Ja mis puutub pärandustesse, siis on ka pilt selge: kui Baieris ja Baden-Württembergis on keskmine pärand pärast maksude mahaarvamist 250 000 eurot, siis Ida-Saksamaal vaid 10 000 eurot. Need faktid soodustavad paljudes idasakslastes tunnet, et nad on teise klassi kodanikud – seda tunnet jagab 43 protsenti küsitletutest. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur näeb siin lahknevust, mis tugevneb ka meediaesituses.

Võitlus klišeede vastu

On selge, et klišeed "paremradikaalsest idast" ei peegelda kogu tõde. Mareike räägib avameelselt sellistest arengutest nagu Pegida, kuid juhib tähelepanu, et seda radikalismi ei tasu trivialiseerida. Paul aga suhtub oma kodulinna Dresdenisse positiivselt ja kummutab elavaid eelarvamusi. Noorem põlvkond suhtub sellesse ambivalentsesse suhtumisse oma regiooni agressiivselt – nad tõrjuvad stereotüüpseid nalju ning pigem edendaksid mõistmist ja avatust Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel.

Erinevuste tajumist värvib ajalugu ja olevik. 65 protsenti noortest idasakslastest samastub tugevalt oma piirkonnaga ja tuvastab olemasoleva ebavõrdsuse. Uuring näitab, et 78 protsenti pärast 1989. aastat sündinutest toetab võrdõiguslikkuse meetmeid, mis viitab enesekindlale käitumisele ja nõudmisele õiglasema kohtlemise järele. Valju MDR Ida-lääne konfliktide tajumine on eriti tugev noorte seas.

Lõhkuge juurdunud mõttemustrid

Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri toetatud intervjuudes osalejad näitavad, et läänesakslastest on distants, kuid mitte tugev emotsionaalne polarisatsioon. Ida-Saksamaa kujutamist meedias peetakse sageli põhjendamatuks või inimese enda elu jaoks ebaoluliseks. See lahknevus avaliku ettekujutuse ja isikliku identiteedi vahel näitab, et paljud noored idasakslased soovivad, et nende identiteet igapäevaelus normaliseeritaks, mis sageli ei kajastu peavoolu diskursuses. Diskursust enda identiteedist tajutakse vajaliku, kuid mitte emotsionaalse väljakutsena.

Nii jääbki selgeks Mareike ja Pauli sõnum: "Tulge meile külla. Ja vastutasuks tuleme teile külla." Selle kutsega soovivad nad edendada mõistmist ida ja lääne vahel ning näidata, et erinevused ei seisne nende identiteedi aluses, vaid kogemustes ja lugudes, mida iga inimene endaga kaasa toob.