Täpsed mõõtmised laeva metsas: Iga tilk loeb kliimakaitset!

Täpsed mõõtmised laeva metsas: Iga tilk loeb kliimakaitset!

Praegu viiakse maalilises veresoonte metsas läbi projekti, mis jääb paljudele meist nähtamatuks, kuid millel on suur tähtsus: metsapõrandale ja temperatuurile pühendatud teaduslik mõõtejaam. See jaam, mis asub pöögipuude hulgas, on spetsialiseerunud metsamulla niiskuse uurimisele. Selle projekti oluline mängija on Oberhofi metsandusosakonna juhataja Jan Pietzko, kes saab kogutud andmetest kasu. Maailmas, mida üha enam iseloomustab keskkonnaprobleemid, võib see ettevõtmine olla oma raskust kullas väärt.

Kuid mida siin täpselt mõõdetakse? Vihmavett kogutakse plasttorude ja konteinerite kogumise abil ning see kanaldatakse läbi pöögipuude varikatuse. Eesmärk on välja selgitada, kui palju vett imeb puude lehtede poolt ja kui palju imbub maasse mööda puutüvesid. Need andmed pole mitte ainult teadusuuringute jaoks olulised, vaid pakuvad ka olulist teavet meie metsade hoolduse kohta.

Väärtuslikud andmed teaduse jaoks

Mõõtmisjaam ei registreeri mitte ainult praeguseid veeväärtusi, vaid töötab ka ajalooliste ilmastikuandmetega, mis on saadaval saksa ilmateenistusest. Neid andmeid saab hõlpsalt alla laadida .zip -vormingus. Kasutajad peaksid väärtusliku teabe saamiseks koostama sobivad sätted. ZIP -fail sisaldab kasulikku teavet andmete kogumise ja puuduvate väärtuste kohta.

Juurdepääs nendele andmetele on hädavajalik, kuna see on suures osas kvaliteedikontroll, samas kui praegused andmekogumid peavad endiselt läbima rutiinset kvaliteedikontrolli. Andmelehtedega suhtlemiseks võite igal ajal pöörduda Offenbachi keskse kliima- ja keskkonna müügiosakonna poole.

Uurimistulemused juhendavad järgmisi samme

Lisaks veresoonte metsa mõõtmistele pakuvad huvi ka UFZ põuamonitori andmeid. Need pakuvad väärtuslikku teavet pinnase niiskuse indeksist (SMI) ja Saksamaa taimedele kättesaadava vett. Ajaloolised andmed, mis ulatuvad tagasi 1950. aastasse ja hõlmab 2024, ei anna mitte ainult teavet mineviku kohta, vaid annab ka ülevaate tulevikku.

Graafika ja kaartidega, mida saab uurimistöö jaoks tasuta kasutada, eriti märkusega „UFZ Dürromonitor/Helmholtzi keskkonnauuringute keskus” luuakse vundament, mis on oluline arvukate teaduslike analüüside jaoks. Need andmed aitavad põuaperioode võrrelda ja põua intensiivsust aja jooksul paremini klassifitseerida.

Laevametsa mõõtmisandmete kombinatsioon ja ilmajaamade ajalooline teave ei saa mitte ainult parandada meie metsade hooldamist, vaid ka meie loodusvarade kasutamist optimeerida. Kuna maailm muutub jätkuvalt, jääb üks asi selgeks: teadmised meie keskkonna kohta on hindamatuid ja selles kontekstis kogutud andmed võivad anda meile tulevikus hea käe.