Juutide vihkamine Saksamaal: murettekitav kasv alates 2023. aastast

Juutide vihkamine Saksamaal: murettekitav kasv alates 2023. aastast

Antisemitism näitab Saksamaal praegu murettekitavaid mõõtmeid. Märgid tunduvad eksimatu signaalina: vali Emma Alates 2023. aastast on juudi kodanike vastu suunatud füüsiliste rünnakute arv kahekordistunud – kokku on nüüdseks registreeritud üle 6200 juhtumi. Nende juhtumitega kaasnevad sageli peened ja hajusad arusaamad. Saksamaal nimetatakse juute üha enam kaaskodanikeks, mis näitab teatud kaugust nende kodanikuõiguste täielikust väärtusest.

Eriti tähelepanuväärne on see, et paljudel sakslastel on raske sõna "juudid" avalikult kasutada, valides selle asemel väljendid nagu "juudi elu" või "juudi päritolu inimesed". See reaalsus toob esile antisemitismi keerukuse, mida ei iseloomustavad mitte ainult kultuurilised või usulised eelarvamused, vaid ka teatud tüüpi sotsiaalne tundlikkus, mis sageli põhjustab ebamugavust.

Mitmetähenduslik lugu

Kuigi avalik juutide vihkamine Saksamaal pärast 1945. aastat kahanes, ulatuvad probleemi juured sügavale ja on mitmekesised. Rosa Luxemburg Foundationi sõnul, mis on selle probleemiga intensiivselt tegelenud selle asutamisest saadik, on antisemitism keeruline nähtus. Eelkõige on poliitiline segadus, nagu hiljutine konflikt Hamasi ja Iisraeli vahel alates 7. oktoobrist 2023, viinud Saksamaal antisemitismi taaselustamiseni.

Uuringud näitavad, et antisemitism ei ole ainult kohalik nähtus, vaid see on laialt levinud ka rahvusvaheliselt. Seda võib näha näiteks sünagoogide vastu suunatud süütamisrünnakute arvu suurenemises ja antisemiitlike loosungite sagenemises Palestiina-meelsetel meeleavaldustel Saksamaal, mis viitab selliste hoiakute üldiselt kasvavale ühiskondlikule aktsepteerimisele. Statistika näitab, et ainuüksi 2022. aastal registreeris föderaalne siseministeerium üle 2600 antisemiitliku kuriteo. Need süüteod ulatuvad kahjustavast käitumisest varakahju ja füüsiliste rünnakuteni.

Vasak- ja vasakäärmuslaste roll

Eriti plahvatuslik on seos antisemitismi ja teatud poliitiliste liikumiste, sealhulgas Saksa vasakpoolsete osade vahel. Rosa Luxemburgi sihtasutus teatab kalduvusest kasutada sageli Iisraeli poliitika kriitikat ettekäändena kõigi juutide üldiseks tagasilükkamiseks. See mitte ainult ei ohusta juudi inimesi, vaid tõstatab ka sotsiaalse vastutuse küsimuse.

Saksamaa moslemite domineeritud linnaosades tunnevad juudid end üha ebaturvalisemana. Sagenevad Gaza poliitikast tulenevad rünnakud juudi kohvikute vastu ja otsesed solvamised. Iisraeli ja Palestiina konflikti keerukust kasutatakse sageli argumendina juutide laimamiseks, kes isegi ei ela Iisraelis.

Riik ja tema vastutus

Saksamaa eriline vastutus tuleneb ajaloost, eriti pärast holokausti. Olemasolev probleem on igapäevane antisemitism, mis väljendub märkustes, stereotüüpides ja isegi nn naljades. Uuring näitas, et 30% küsitletutest oli oma sõpruskonnas kogenud antisemiitlikke väljaütlemisi, mis ei ole positiivne tulemus.

"Iisraeli õigus eksisteerida ei ole läbiräägitav," öeldakse erinevates diskursustes. Üha enam peetakse oluliseks, et riik võitleks aktiivselt taastuva antisemitismi vastu ja propageeriks oma juudi kodanike turvalisust. Sellega seoses on Rosa Luxemburg Foundation loonud arutelurühma, et paremini mõista antisemitismi põhjuseid ja töötada välja strateegiaid. Selleks otsitakse koostööd ka haridusasutustega, et ühiskonnas teadvustada antisemitismi.

Üldiselt on antisemitism probleem, mis ei puuduta ainult juudi kodanikke, vaid ka ühiskonda tervikuna. Ainult pühendunud hariduse, avatud vestluse ja tugeva kodanikuühiskonna kaudu saab sellele iidsele kurjusele jätkusuutlikult võidelda. Nii dramaatilise minevikuga riigis nagu Saksamaa on antisemitismi teema kõike muud kui suletud.