Letargiast tugevuseni: Max võitleb oma elu eest ratastoolis
Pilk 2017. aasta Saksa mängufilmile parapleegiast ja taastusravist: lugusid julgusest ja lootusest.

Letargiast tugevuseni: Max võitleb oma elu eest ratastoolis
Mis juhtub, kui elu võtab ootamatu pöörde? Mängufilm käsitleb just seda plahvatuslikku küsimust“Max – tee tagasi”, mis linastub kinodes 9. juulil 2025. Selles kaasahaaravas loos, mis räägib 20-aastasest noormehest, kes satub pärast tõsist autoõnnetust ratastooli, uurib film emotsionaalseid ja füüsilisi väljakutseid, millega parapleegikud silmitsi seisavad. Peategelast Maxi kehastab andekas Leonard Proxauf ning ta ei pea tegelema ainult enda sisemiste deemonitega, vaid ka välismaailmaga, mis talle sageli vaenulikuna tundub.
Keskne roll on dr Chris Wegneril, keda kehastab Simon Schwarz. Dr Wegner, kes on ise halvatud, teeb kõik endast oleneva, et Max letargiast vabastada. Tema lähenemine on selge ja otsekohene: ta põlgab enesehaletsust ja püüab motiveerida Maxi asju enda kätte võtma. See kahe peategelase vaheline dünaamika loob haaravaid hetki ja reaalsuse intensiivse kujutamise, millega paljud mõjutatud isikud silmitsi seisavad. ARD Mediathek rõhutab, et film mitte ainult ei lõbusta, vaid pakub ka haridust ja mõistmist ühiskonnas.
Liiklusõnnetuste tagajärjed
Oluline aspekt, mida selles kontekstis ei tohiks unustada, on kurb statistika: igal aastal kannatab Saksamaal liiklusõnnetuste või spordivigastuste tõttu parapleegia üle 1000 inimese. Iga kolmanda liiklussurma põhjuseks võib pidada liigset kiirust. Traagiline lugu on Andrea L.-ga, kes sai 2014. aastal jalgratturina löögi kaubaveokilt ja on sellest ajast peale halvatud. Alates 2018. aastast ei ole ta saanud lihtsat, kuid intensiivset teraapiat AMBULANTICUM®-is Herdeckes, mis on spetsialiseerunud teraapiakeskus, mis keskendub neuroloogilisele järelravile. Ta kutsub juhte üles sõitma ettevaatlikult ja suhtuma kiiruspiirangutesse tõsiselt. Matrixi tervisepartner annab ülevaate tohututest füüsilistest ja emotsionaalsetest väljakutsetest, mida haiged peavad läbi elama.
Valuline neuropaatiline valu, mida Andrea kogeb, ei ole üksikjuhtum. Parapleegiahaigetel võivad sageli olla äkilised ja äärmuslikud valukogemused, millel on tohutu mõju nende igapäevaelule. Andreal on aga lootust: tänu ravimeetodile Matrix Rhythm Therapy, mille dr Ulrich Randoll töötas välja 1990ndatel, suutis ta kuue kuu jooksul oma lihasjõudu 30 protsenti tõsta ja nüüd on tal võimalus kõndijaga kõndida.
Taastusravi: järkjärguline protsess
Seljaaju vigastust põhjustavale juhtumile järgneb tavaliselt ulatuslik taastusravi, mis toimub faaside kaupa. Need faasid algavad ägeda raviga ja jätkuvad kuni pikaajalise ravini. Der Crosssectioni andmed näitavad, et parapleegilised patsiendid veedavad statsionaarses ravis keskmiselt 150 päeva, samas kui tetrapleegilised patsiendid vajavad isegi 200 päeva. Iga patsiendi individuaalsetele vajadustele kohandatud sihipärane teraapia on igapäevaelus iseseisvuse maksimeerimiseks ülioluline.
Psühholoogilisel toel on taastusravi ajal keskne roll, nagu ka praktiliste oskuste koolitus. Sugulased kaasatakse nendesse protsessidesse ja saavad koolitust, kuidas oma lähedasi hooldada ja toetada. Need sammud aitavad kannatanutel nii füüsiliselt kui emotsionaalselt jalad alla saada ning naasta ühiskondlikku ellu.
Üldiselt on see pikk ja vaevaline tee, mis toob kaasa palju takistusi, kuid toob kaasa ka edulugusid. Film “Max – A Way Back” on oluline meeldetuletus, et vaatamata kõikidele väljakutsetele on lootust ning julgus, toetus ja sihipärane teraapia on ellu naasmise võti.