Varjupaigaseaduste karmistamine: Saksamaa plaanib drastilisi muudatusi!

Varjupaigaseaduste karmistamine: Saksamaa plaanib drastilisi muudatusi!

Täna, 3. septembril 2025 on liidukabineti päevakorras oluline hääletus. See puudutab EL-i rangemate varjupaigaõiguse regulatsioonide rakendamise eelnõu, mida tuntakse ka CEASi kohandamise seadusena. Valju Amnesty International Sellel eelnõul võivad olla tõsised tagajärjed neile, kes otsivad Saksamaal kaitset.

Eelnõu põhiosas näeb ette mitmeid meetmeid, millel võib olla varjupaigataotlejatele kaugeleulatuv mõju. Nende hulka kuuluvad muu hulgas laiaulatuslikud piiriprotseduurid, rangemad kinnipidamisreeglid ja nn teisese rände keskuste loomine. Föderaalvalitsus kavatseb lasta paljusid neist meetmetest katseprojektides katsetada enne, kui 2026. aasta juunis rakendatakse ELi karmistavaid meetmeid. Selline lähenemine on pälvinud teravat kriitikat.

Uute määruste kriitika

Amnesty Internationali varjupaigapoliitika ekspert Sophie Scheytt väljendab muret eelseisvate arengute pärast selles riigis. Ta hoiatab liikumisvabaduse ja kinnipidamise vaheliste piiride ohtliku hägustumise eest. Tegelikult teatab Amnesty, et reformid võivad potentsiaalselt kaasa tuua peaaegu kõigi Saksamaal kaitset otsivate isikute vangistamise. See ei mõjutaks oluliselt mitte ainult inimõigusi, vaid muudaks põhjalikult ka varjupaigamenetluste staatust.

Teiseks kriitiliseks punktiks on varjupaigataotlejate kinnipidamist käsitlevad uued määrused. Need näevad ette, et inimesi võib varjupaigamenetluse ajal kinni pidada nende isiku selgitamiseks või põgenemisohu korral. Baieri pagulasnõukogu hinnangul ei ole sellised meetmed mitte ainult ülemäärased, vaid ka põhiliste inimõiguste massiline piiramine. Seaduseelnõu eesmärki tõlgendavad paljud organisatsioonid sammuna humanitaarstandarditest ja demokraatlikest põhimõtetest eemaldumisena.

Tehnilised uuendused seaduseelnõus

Mis puudutab tehnilisi üksikasju, siis siseministeeriumi seaduseelnõu sisaldab karmimaid regulatsioone, mis ei puuduta ainult varjupaigataotlejaid, vaid ka perekondi ja lapsi. Konkreetselt tähendab see, et lapsi võib vahi alla võtta – kuigi see pole seadusega nõutud. Lisaks peaksid varjupaigataotlejad, kelle kaitsemäär on alla 20%, läbima oma menetluse piiri eriprotseduurides, mis toimuvad kinnistes rajatistes.

• Asylverfahrenshaft: Einführung von Haft für Asylsuchende während des Verfahrens.
• Geschlossene Aufnahmezentren: Einschränkung der Bewegungsfreiheit von Geflüchteten.
• Grenzverfahren: Spezielle Verfahren für Asylsuchende mit geringer Schutzquote.
• Sichere Herkunftsstaaten: Ausweitung der Liste sicherer Herkunfts- und Drittstaaten.

Nende määruste kriitika on eksimatu. GEAS-projekti eesmärk on tegelikult luua ühine ja õiglane varjupaigasüsteem ELis, kuid tegelikkus võib olla teistsugune. Baieri pagulasnõukogu ja teised organisatsioonid hoiatavad tungivalt individuaalsete varjupaigaõiguste vähenemise eest.

Euroopa kontekst

Tänaseid arenguid tuleb vaadelda Euroopa varjupaigapoliitika laiemas kontekstis, mille eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele rahvusvaheline kaitse. Määrused põhinevad Genfi konventsioonil ja EL-i põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustel. Põhimõtteliselt on selle eesmärk ühtlustada seadusandlust EL-i sees, kuid varem on see sageli toonud kaasa pingeid ja erimeelsusi liikmesriikide vahel, nt. Euroopa Parlamenti täpsustab.

Üldiselt on selge, et lähinädalatel ja kuudel muutub palju. Jääb näha, kas varjupaigataotlejate kaitse on jätkuvalt tagatud või on uute määrustega samm tagasi. Selge on aga see, et siin ei ole kaalul mitte ainult juriidilised küsimused, vaid ka sotsiaalsed ja humanitaarprobleemid, mis vajavad kiiret tähelepanu.