Bundeswehri mälestuspäev: arutelu kohustusliku sõjaväeteenistuse üle ebakindlatel aegadel
Bundeswehri mälestuspäeva keskne sündmus 15. juunil 2025 Berliinis; Arutelu ajateenistuse ja kohustusliku ajateenistuse üle.

Bundeswehri mälestuspäev: arutelu kohustusliku sõjaväeteenistuse üle ebakindlatel aegadel
15. juuni 2025 Berliinis on Bundeswehri teema. Eelmisel aastal Bundestagi poolt sisse juhatatud Bundeswehri mälestuspäeva keskne üritus toimub Riigipäevahoone ümbruses. Nagu [Deutschlandfunk](https://www.deutschlandfunk.de/zentrale- Veranstaltung-in-berlin-diskussion-ueber-wehrpflicht-106.html) teatab, tähistatakse seda päeva igal aastal 15. juunil, et avaldada tänu ja tunnustust sõdurite teenete eest.
Arvukate teemade hulgas, mis pidustustel kõne alla tulevad, võetakse taas üles ka arutelu kohustusliku ajateenistuse üle. Bundestagi sõjaväevolinik Henning Otte nõuab rohkem stiimuleid vabatahtlikuks ajateenistuseks. Selleks teeb ta ettepaneku lihtsustada ligipääsu ülikoolidesse ja täiendavaid pensionipunkte. Kaitsekomisjoni esimees Röwekamp kutsub üles ka arutelule meeste ja naiste üldise ajateenistuse üle. Ta viitab aastakümneid kestnud ja Ukraina konflikti tõttu kiireloomulisemaks muutunud julgeolekuolukorrale.
Tagasi kohustuslikku ajateenistusse?
Kaalutlused kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle koguvad taas hoogu. Pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 2022. aastal on teema naasnud poliitilistesse diskursustesse. Kui liit (CDU/CSU) nõuab selget naasmist kohustusliku ajateenistuse juurde, siis SPD pooldab uut, vabatahtlikku ajateenistust. Siin keskendutakse Bundeswehri operatsioonivalmidusele, kuna peainspektor Carsten Breuer juhib tähelepanu umbes 100 000 sõduri puudusele, nagu Tagesschau teatab.
Vaated jagunevad elanikkonna vahel. Värske uuring näitab, et 58% sakslastest toetab kohustuslikku ajateenistust. See on aga terav kontrast 61% 18–29-aastastest, kes on sellise määruse vastu. Erilist tähelepanu pälvib ka roheliste erakonna ettepanek kehtestada kohustuslik “vabadusteenistus” kõigile vanuses 18–67 eluaastat, AfD pooldab kaheaastast ajateenistust ja vasakpoolsed on kategooriliselt kohustusliku ajateenistuse vastu.
Julgeolekupoliitiline olukord
Julgeolekupoliitiline olukord Euroopas on viimasel ajal põhjalikult muutunud – föderaalne luureteenistus ja Bundeswehr hoiatasid Venemaa rünnaku ohu eest NATO territooriumile. Need hinnangud põhinevad Euroopa luureteenistuste uutel hinnangutel, mis viitavad sellele, et Venemaa võib kümnendi lõpuks luua tingimused laiaulatuslikuks konventsionaalseks sõjaks.
Kaitseminister Boris Pistorius rõhutab vajadust olla sõjaks valmis, isegi kui ajateenistus suudetaks rahuajal taastada parlamendi lihthäälteenamusega. Küll aga on ta ajateenistuse tõrgeteta kulgemise suhtes kriitiline, sest napib personali ja infrastruktuuri.
Endine sõjaväekomissar Eva Högl annab mõista, et Bundeswehr ei ole kohustusliku ajateenistuse rakendamiseks piisavalt varustatud. Arvukad kasarmud müüdi ja sõjaväe asenduskontorid kaotati. Arutlusel on ka praegused kaalutlused uue, esialgu vabatahtlikul tegevusel põhineva ja Rootsi mudelil põhineva ajateenistuse kohta. 18-aastastel ja vanematel meestel palutakse täita küsimustik, samal ajal kui naised võivad osaleda vabatahtlikult, nagu saab lugeda saidilt [WDR](https://www1.wdr.de/nachrichten/wehrpflicht-bundeswehr-faq-fragen- Answeren-100.html).
Üldiselt on arutelu kohustusliku ajateenistuse üle Saksamaal endiselt väga aktuaalne teema. Arutelu julgeolekuolukorra üle, nõudmised Bundeswehrile ja erakondade ideed näitavad, et lähiaastatel on oodata palju liikumist.