Võitle raha pärast: Berliini peapiiskopkond trotsib kirikute arvu langust!
Berliini peapiiskopkond on hädas liikmeskonna vähenemise ja kirikumaksude tõusuga, samas kui rahalised väljakutsed suurenevad.

Võitle raha pärast: Berliini peapiiskopkond trotsib kirikute arvu langust!
Berliini peapiiskopkonna kirikumaks seisab silmitsi olulise takistusega. Alates 2015. aastast on sealse katoliku kiriku liikmete arv vähenenud 409 000-lt 350 000-le. See on osa suuremast trendist, mida kogeb kogu Saksamaa katoliku kirik: üldiselt on see alates 2015. aastast kaotanud 20% oma liikmetest. Vaatamata sellele murettekitavale arengule on Berliini peapiiskopkond investeerinud kapitaliturule rekordiliselt suuri varasid, mis tõstatab küsimuse: mis saab edasi kiriku rahandusest?
Peapiiskopkonna majandusaruanne näitab, et aasta keskmine ülejääk alates 2020. aastast on olnud jahmatavad 50 miljonit eurot. Lisaks kasvas kirikumaksu laekumine 2013. aasta 108 miljonilt eurolt viimases bilansis 168 miljoni euroni. Pilk numbritele teeb väljakutse selgeks: kuna 2018. aastal oli kirikumaksuks keskmiselt 474 eurot katoliiklase kohta, aitab kirikumaks peapiiskopkonna rahastamisel oluliselt kaasa. Sellest sissetulekust läheb ju 34% hingehoiule, 23% kulub koolidele ja lasteaedadele ning 29% asjaajamisele. See teeb selgeks, kui oluline on see sissetulek liikmete arvu vähenemise ajal.
Kirikumaksumääruse uus versioon
Berliini peapiiskopi uued kirikumaksumäärused toovad kaasa olulise muudatuse kirikumaksu haldamises ja kogumises. See näeb ette, et Berliini peapiiskopkonnas elavate katoliku kiriku liikmete maksukohustus algab kohe, kui nad on kirikusse vastu võetud või oma elukoha kehtestanud. Mis aga kehtib kolimise või lahkumisavalduse korral? Maksukohustus lõpeb siis selle kalendrikuu lõpus, mil te oma elukohast loobute. Liikmete arvu tõsise vähenemise ajal on see aspekt eriti oluline.
Kirikumaksul on erinevaid vorme, sealhulgas kiriku tulumaks, kirikumaksu alammäär ja kiriku erilõiv eri usku abieludes. Need määrused on ette nähtud mitte ainult peapiiskopkonna, vaid ka koguduste ja teiste katoliiklike asutuste kulude katmiseks. Ja kuigi maksutulud kasvavad jätkuvalt, võib mõõn olla pöörduv: prognoosid näitavad liikmeskonna võimalikku poole võrra vähenemist 2060. aastaks, mis võib avaldada mõju ka kiriku rahalisele baasile.
Liikmelisuse väljakutsed vähenevad
Väike lootus kirikul siiski on: vaatamata liikmeskonna vähenemisele näitavad rahaasjad teatavat stabiilsust. 2022. aastal on tulemas kirikumaksu laekumise kasv, mis fikseeriti 6,73 miljardi euro ulatuses. Samas on väljaastumise trend murettekitav: 2022. aastal lahkus katoliku kirikust üksi üle 522 000 inimese, mis on rekordiline arv. Seda ei saa eitada: ühiskond tunnetab selle väljaastumise laine tagajärgi, kuna paljud sotsiaalsed institutsioonid toetuvad nendele annetustele.
Üldiselt on Berliini peapiiskopkond jätkuvalt pingelises olukorras, kus on oluline tagada oma tegutsemisvõime vaatamata liikmeskonna järsule vähenemisele. 2026. aastaks kavandatav 97 koguduse liitmine 35-le on samm selles suunas. Kui tõsine olukord on, näitab ka otsus loobuda mõnest umbes 800 kinnistust või neid teisiti kasutada. Kuna kirik töötab oma rahalise vundamendi loomise nimel, sõltub koguduse teenistuse tulevik jätkuvalt liikmete koosseisust.
Seega on tulevikusuund paika pandud. Arvestades liikmete arvu vähenemist ja sellest tulenevat survet kiriku rahandusele, jääb üle oodata, kas Berliini peapiiskopkond suudab praegustest väljakutsetest üle saada. Selge on aga see, et peapiiskopkond peab koondama kõik ressursid, et leida jätkusuutlik suund järgmisteks aastateks. Aeg näitab, kas peapiiskopkond suudab neil tormistel vetel hea käega liigelda.
Lisateavet kirikumaksu määruste kohta leiate veebisaidilt Berliini peapiiskopkond. Üksikasjaliku ülevaate liikmeskonna vähenemise mõjust koguduse rahandusele pakub Pühapäevaleht ette nähtud. Samuti annab see teavet kiriku rahanduse hetkeseisu kohta RBB24.