Protestid Berliinis: genotsiid või seaduslik vastupanu?

Protestid Berliinis: genotsiid või seaduslik vastupanu?

Gaza küsimus on jätkuvalt emotsionaalselt laetud ja polariseerib ühiskonda. Berliinis toimunud meeleavaldusel, millest võttis osa palju inimesi, rääkis moderaator Daniel Aminati selgelt olukorrast Gaza sektoris. Ta kirjeldas Iisraeli tegevust "genotsiidina" ja pälvis kogunenud meeleavaldajad valju aplausi. Oma kõnes meenutas ta Hamasi terrorirünnakut 7. oktoobril ja rõhutas, et oluline on ka röövitud Iisraeli pantvangide saatus. Aminati tõi välja, et üleskutsed rahu järele Gazas on sageli seotud antisemitismiga, mis nõrgendab tegelikku võitlust antisemitismiga. See avaldus tekitas rahvahulgas taas entusiasmi, kes sellele küsimusele empaatiliselt reageerisid. Kuid üks juhtum röövis etenduse mõnevõrra: esireas asunud sinine vihmavari takistas mõnel osalejal lavale nägemast, mis tõi kaasa valju rahulolematuse, kuna osa rahvast nõudis vihmavarju eemaldamist. Tagesspiegel teatab.

Diskursus antisemitismi üle on selles kontekstis eriti tundlik. Amnesty International lükkab antisemitismisüüdistuse kindlalt tagasi, väites, et süüdistust kasutatakse sageli Iisraeli valitsuse õigustatud kriitika mahasurumiseks. Ühing on korduvalt juhtinud tähelepanu riigi diskrimineerivale tegevusele ning võtnud sõna antisemitismi, rassismi ja muude diskrimineerimise vormide vastu. Amnesty rõhutab ka, et Iisraeli inimõiguste olukorra kriitika ei ole oma olemuselt antisemiitlik ja süüdistus juutide võrdsustamises Iisraeli riigi tegudega on tegelikult antisemiitlik. Kui rääkida arutelust palestiinlaste vastu suunatud võimalike genotsiidiaktide üle, toimub sageli kurjategija ja ohvri vaheldumine. Amnesty annab selle kohta olulist teavet.

Olukord Gaza sektoris

Nende tuliste arutelude kontekstis on arutelu Gaza sektoris toimuva üle muutunud intensiivsemaks. Kaks valitsusvälist organisatsiooni, B'Tselem ja Physicians for Human Rights, avaldavad aruandeid, mille eesmärk on toetada genotsiidisüüdistust. B’Tselem on aastaid hoiatanud Iisraeli okupatsiooni eest ja dokumenteerinud süstemaatilisi rünnakuid, mille eesmärk on hävitada terve rühmitus. B’Tselemi direktor Yuli Novak väljendab muret miljonite inimeste massilise tapmise ja nälgimise pärast, mis tema sõnul ei kujuta endast seaduslikku sõjategevust. Tagesschau pakub teavet nende organisatsioonide kriitiliste aruannete kohta.

Teated meditsiiniasutuste vastu suunatud rünnakute kohta on eriti murettekitavad: Guy Shalev organisatsioonist Physicians for Human Rights dokumenteerib rünnakuid 27 haigla vastu Gaza sektoris ja teatab, et hukkus üle 1500 arsti. Vähesed endiselt töötavad asutused ei suuda isegi tõhusalt hoolitseda 140 000 vigastatu eest, mis viitab tervishoiusüsteemi eelseisvale kokkuvarisemisele. Kuigi Iisraeli armee väidab, et rünnatud haiglad on Hamasi juhtimiskeskused, ei näe Shalev selle kohta tõendeid, mis õhutab veelgi arutelu selliste rünnakute legitiimsuse üle. Rahvusvaheline jurist Kai Ambos tunnistab teateid rünnakuna Palestiina elanikkonna kui grupi vastu, kuid kritiseerib genotsiidikonventsiooni kohaselt tõendite puudujääke. Seetõttu kutsub Novak rahvusvahelist üldsust viivitamatult tegutsema, et lõpetada toimuv genotsiid.

Olukord Gaza sektoris on jätkuvalt kriitiline ja õigete sammude osas on arvamused sügavalt lahku löönud. Olenemata selle arutelu tulemusest, üks on kindel: see teema jääb meile jätkuvalt muret tundma ja nõuab piirkonna keerukate kontekstide avalikku uurimist.