Suursaadik meenutab: pinged Saksamaa ja Gruusia vahel kasvavad!

Suursaadik meenutab: pinged Saksamaa ja Gruusia vahel kasvavad!

Pinged Saksamaa ja Gruusia vahel kasvavad, millest annab tunnistust föderaalvalitsuse tänane otsus kutsuda nõupidamistele tagasi Berliini suursaadik Peter Fischer. Tagasikutsutud suursaadik on Gruusia juhtkonna ja lääneriikide vahel kasvavate konfliktide keskmes, mida iseloomustab üha enam Gruusia valitsuse agressiivne retoorika EL-i ja Saksamaa vastu. Välisministeerium mainis ametlikus avalduses, et segane olukord on reaktsioon Fischeri avalikule kriitikale Gruusia autoritaarse poliitika suhtes, mis on veelgi teravnenud pärast venemeelse "Gruusia Unistus" partei valimisvõitu sügisel 2024. [Tagesschau] teatab, et kahe riigi suhted on tugeva pinge all.

Kokkupõrked jõudsid haripunkti pärast seda, kui Gruusia valitsus kutsus hiljuti Fischeri välja ja hoiatas siseasjadesse mitte sekkuma. Suursaadik räägib "uuest madalseisust" suhetes, hinnangut jagas Saksamaa valitsus pärast seda, kui Gruusia juhtkond süüdistas Fischerit "radikaalse agenda" edendamises. Selle absurdse väite lükkas Saksamaa välisministeerium tagasi kui alusetu. Fischeri naasmist peetakse esialgseks sammuks põhjalikuks konsultatsiooniks Saksamaa tulevase strateegia üle Gruusia suhtes, eriti kuna välisminister Johann Wadephul peab tõsiseid arenguid vastuvõetamatuks.

Pingete tagamaad

Ümberpõige lähiajalukku näitab, et Gruusia poliitilised kriisid ei tekkinud üleöö. Soovitud EL-i lähenemine peatati järsult pärast 2023. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimisi, mis tõid kaasa üleriigilised protestid Thbilisis ja teistes linnades. Opositsioonitegelased ja arvukad ajakirjanikud, kes protestisid valitsuse vastu, arreteeriti. Kriitilised hääled süüdistavad Gruusia valitsust Venemaale üha lähemale jõudmises ja kodanike demokraatlike õiguste lõhkumises. Need arengud on seda murettekitavamad, et Gruusia põhiseaduses on ELiga ühinemine sätestatud põhieesmärgina. [Süddeutsche] pakub nende dünaamiliste arengute kohta täiendavat tausta.

Suurem osa Gruusia elanikkonnast suhtub aga nendesse poliitilistesse muutustesse skeptiliselt. 2023. aasta aprilli küsitluse kohaselt toetab ligikaudu 90 protsenti kodanikest ELiga ühinemist. See lahknevus rahva ja valitsuse vahel on selgelt näha, eriti pärast seda, kui Gruusia koos Moldovaga esitas 2022. aasta kevadel ELiga ühinemise avalduse. Vaatamata 2016. aastast kehtinud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule, mis oli mõeldud Gruusia reformipoliitika toetamiseks, on valitsus võtnud Venemaa-meelse kursi, mis seab ohtu pikaajalised jõupingutused Euroopa Liiduga lõimumiseks. Vastuoluline seadus, mille eesmärk on valitsusväliste organisatsioonide kontrollimine, kutsus esile massilised protestid ja võib liitumisprotsessi tõsiselt edasi lükata, hoiatavad eksperdid.

Tuleviku väljavaade

Praegusel olukorral võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed ka Gruusia suhetele ELiga ja tema liikmelisuse püüdlustele. Saksamaa välisminister kutsus üles peatama Gruusia ELiga ühinemise protsessi ametlikult, mis tõenäoliselt suurendab ebakindlust veelgi. Eksperdid rõhutavad, et Kopenhaageni kriteeriume, mis hõlmavad institutsioonide stabiilsust, demokraatiat ja õigusriiki, on praegustes tingimustes vaevalt võimalik täita. Positiivse tulemuse tagamiseks tuleb kiiresti asuda reformidele, et päästa partnerlus ELiga ja taastada kodanike usaldus oma valitsuse vastu. [Ida-Euroopa] annab üksikasjaliku ülevaate Gruusia ees seisvatest väljakutsetest.

Arvestades neid arenguid, jääb üle oodata, kuidas olukord Gruusias areneb ning milliseid meetmeid EL ja Saksamaa võtavad, et reageerida valitsuse agressiivsele eskalatsioonile. Head kätt nende tundlike teemade käsitlemisel on praegu vaja rohkem kui kunagi varem.