Droonihäire Brandenburgis: kaitseks kavandatakse uut politseiseadust!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Siseminister René Wilke kavandab uut politseiseadust seoses Brandenburgi sõjaväerajatiste kohal toimuvate droonilendude arvu suurenemisega.

Innenminister René Wilke plant wegen steigender Drohnenflüge über Militäranlagen in Brandenburg ein neues Polizeigesetz.
Siseminister René Wilke kavandab uut politseiseadust seoses Brandenburgi sõjaväerajatiste kohal toimuvate droonilendude arvu suurenemisega.

Droonihäire Brandenburgis: kaitseks kavandatakse uut politseiseadust!

Arutelu turvameetmete üle Saksamaal kogub hoogu, eriti mis puudutab droonide kasutamist. Olukord on eriti plahvatusohtlik Brandenburgis: siseminister René Wilke kavatseb karmistada politseiseadust, et reageerida üha suurenevatele droonilendudele sõjaliste objektide kohal. Hiljutises osariigi parlamendi sisekomisjoni raportis leidis ta, et teatatud droonijuhtumite arv kasvas 2022. aasta 179-lt 2023. aasta novembriks 180-le, kusjuures enam kui 46 ülelendu hõlmasid sõjaväeobjekte. Selline areng tekitab muret võimalike spionaažitegevuste pärast, eriti kuna Saksamaal müüdavad droonid on varustatud kriitiliste kohtade jaoks automaatlukuga, kuid nendega saab suhteliselt lihtsalt manipuleerida.

Probleem ei ole aga ainult piirkondlik. 2025. aasta esimese kolme kuu jooksul registreeriti Saksamaal üle 500 kahtlase droonilennu sõjaliste objektide ja kriitilise infrastruktuuri kohal, teatab föderaalne kriminaalpolitsei amet. Need intsidendid leidsid muu hulgas aset Schwesingis asuva Bundeswehri baasi ja Ida-Friisimaal asuva maagaasihoidla kohal. Selles kontekstis rõhutas kantsler Friedrich Merz, et Saksamaa seisab silmitsi uue ohuga. Droone ei kasutata korduvalt mitte ainult spionaažiks, vaid ka lennuliikluse häirimiseks.

Poliitilised reaktsioonid ja uued seadused

Wilke’i plaanitav seadusemuudatus võib anda politseile rohkem tegutsemisvabadust eelkõige turvalisuse osas. Praeguseks on tuvastatud 26 droonioperaatorit. Brandenburgis toimunud intsident näitas probleemi ulatust: lennuliiklus BER-i lennujaamas peatati hiljuti peaaegu kaheks tunniks pärast drooni märkamist. Need juhtumid tekitavad küsimusi selle kohta, kuidas neid uusi tehnoloogiaid reguleerida ja tõhusalt võidelda.

Huvitaval kombel kehtib Baieris juba seadus, mis lubab droonid intsidentide korral alla tulistada. AfD kodupoliitik Lena Kotré avaldas aga kahtlust julgeolekuolukorra olulises halvenemises. Droonikaitse puhul on unikaalne see, et politsei ja Bundeswehri vahelised kohustused on keerulised. Kui väikeste droonide eest vastutab politsei, siis Bundeswehril on teoreetiliselt õigus Saksamaa õhuruumi kohal sõjaväedroone alla tulistada.

Tehnilised väljakutsed ja lahendused

Jääb küsimus, kuidas saab droonide vastu tõhusalt kaitsta. Arutluse all on erinevad tehnoloogiad, nagu segamine ehk signaalide katkestamine ja võltsimine, mis hõlmab drooni kontrolli alla võtmist. Fraunhoferi instituut töötab IDAS-PRO droonikaitsesüsteemi kallal, mis hakkab avastamiseks kasutama radarit, kaameraid ja tehisintellekti. Sellised süsteemid on aga praegu kasutusel vaid piiratud ulatuses ja seisavad silmitsi väljakutsetega: Bundeswehri siseriiklik kasutuselevõtt on põhiseadusega rangelt piiratud, mistõttu on vaja kohandada õigusnorme.

Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt kavandab seetõttu droonikaitse parandamiseks seaduslikke muudatusi, sealhulgas föderaalpolitsei koosseisus eriüksuse loomist. Uue droonikaitsekeskuse eesmärk on ka edendada erinevate ametiasutuste vahelist vahetust ja tugevdada koostööd, et Saksamaa saaks droonilendudest tulenevatele väljakutsetele kõige paremini vastata.