G7 kriitika: Hiina tagab Russeli tarnetega jätkuva sõja Ukrainas!

G7 kriitika: Hiina tagab Russeli tarnetega jätkuva sõja Ukrainas!

Globaalne poliitiline olukord läheb hullemaks ja mitte ainult eilsest saadik. G7 riikide välisministrid edastasid Kanadas toimunud konverentsil selge sõnumi: Hiina toetus Venemaale peab lõppema. G7, kuhu kuuluvad Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja Kanada, kritiseeris ühisavalduses teravalt Hiina ja Venemaa vastuolulisi suhteid. Nordkurier teatab, et eriti sihipärane on kahesuguse kasutusega kaupade eksport, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel ning seeläbi aidata kaasa Ukraina-vastase sõja jätkumisele.

Avalduses ei käsitleta mitte ainult Hiina toetust, vaid see on suunatud ka Põhja-Korea sõjaväele ja Iraanile. G7 nõuab Ukraina sõjas viivitamatut relvarahu ja nõuab, et läbirääkimistel arvestataks praeguse rindejoonega. Rõhutatakse, et rahvusvahelisi piire ei tohiks vägisi muuta. Samuti väljendab ta taas oma hukkamõistu Venemaa rünnakute suhtes Ukraina energiataristu vastu ja nõuab tungivalt Ukraina energiajulgeoleku toetamist.

Majanduslikud segadused ja kahesuguse kasutusega kaubad

Aga mis täpselt on nende kahesuguse kasutusega kaupade taga? According to Sky News, this is a range of items that Russia can use to support its war without explicitly providing arms. This ranges from semiconductor chips and navigation devices to aircraft parts and ball bearings. Need kaubad rõhutavad tihedaid majandussidemeid Hiina ja Venemaa vahel, mida arutati taas president Putini ja president Xi kõnelustel Pekingis.

Kaubandussuhted on topeltmäng: Hiina toimetab usinalt ja mõtleb oma eelistele, Venemaa aga peab üha enam kasutama kehvemat varustust. Ent üha enam kahesuguse kasutusega tarnijatest sõltuva Venemaa jaoks on nende kaupade õigeaegne hankimine samuti väljakutse. Nende kaupade vedu on sageli raskemini kontrollitav, mis aitab kaasa sellele, et EList pärit kaubad leiavad endiselt tee Venemaale.

Globaalsed reaktsioonid ja väljavaated

G7 riigid nõustuvad olukorra kiireloomulisusega ning USA välisminister Antony Blinken on juba ähvardanud astuda samme tarneahelate vastu, mis hõlbustavad neid tehinguid Hiina ja Venemaa vahel. Arvestades poliitilist dünaamikat, on see väljakutse ka Hiinale: kuigi ta soovib end esitleda rahuvalvajana, on Putinile surve avaldamise katsed siiani regulaarselt tagasi lükatud.

Arengud näitavad, et vaatamata rahvusvahelistele sanktsioonidele ja diplomaatilistele jõupingutustele ei säili Hiina ja Venemaa suhted, vaid võivad ka süveneda. Seetõttu nõuab see olukord jätkuvat tähelepanu ja rahvusvaheliste suhete ja nende arengu valvsust.