Rheinsberg: SDV esimese tuumajaama demonteerimine võtab aastakümneid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Brandenburgi esimene tuumaelektrijaam Rheinsbergis: demonteerimine võtab plaanitust kauem aega, ohutusmeetmed ja kulude ülevaade.

Brandenburgs erstes Atomkraftwerk in Rheinsberg: Rückbau dauert länger als geplant, Sicherheitsmaßnahmen und Kostenüberblick.
Brandenburgi esimene tuumaelektrijaam Rheinsbergis: demonteerimine võtab plaanitust kauem aega, ohutusmeetmed ja kulude ülevaade.

Rheinsberg: SDV esimese tuumajaama demonteerimine võtab aastakümneid!

Rheinsbergis, Nehmitzsee ja Große Stechlinsee vahel Ostprignitz-Ruppini südames, asub SDV esimene tuumaelektrijaam, mida on lammutatud juba 30 aastat. The Rheinsbergi tuumaelektrijaam võeti kasutusele 1966. aastal, kuid 1990. aastal ei saanud seda pärast 24 aastat töötamist ohutusprobleemide tõttu enam kasutada.

1995. aastal alanud demonteerimine pidi algselt lõppema 2014. aastal, kuid selle plaani nurjasid erinevad asjaolud korduvalt. Ebatäpsed ehitusplaanid ja pandeemiaaegsed kärped lükkasid protsessi oluliselt edasi. Valju Vikipeedia Tekkinud demonteerimiskulud on kasvanud algselt 600 miljonilt eurolt 1,5 miljardi euroni.

Demonteerimise väljakutsed

Elektrijaama demonteerimine hõlmab üle 300 ruumi ja 70 000 tonni betooni. Igal aastal tehakse saastumise tuvastamiseks umbes 25 000 pühkimiskatset. Ülejäänud 130 selle keerulise projekti kallal töötavat töötajat kogevad igaüks 0,9 millisiivertit kiirgust aastas – see on märkimisväärne vähenemine võrreldes umbes 650 töötajaga, kes seal kunagi töötasid. Reaktor ise transporditi 2007. aastal Lubmini vahehoidlasse, kuhu tuuakse ka radioaktiivseid materjale.

Brandenburgi keskkonnaministeerium on muuhulgas tellimustega täiendavalt mõjutanud demonteerimisprotsessi. Varem on venimisele kaasa aidanud ka jäätmekäitlusettevõtte hagi. Kuigi demonteerimistööd edenevad, on 2040. aastate keskpaigaks valmimise prognoos ebakindel.

Õiguslik raamistik ja rahastamine

Teine oluline demonteerimise aspekt on õiguslik raamistik. Tuumaelektrijaamade käitajad peavad seda järgima Föderaalne majandus- ja ekspordikontrolliamet (BAFA) esitama regulaarselt ülevaadet radioaktiivsete jäätmete dekomisjoneerimise, demonteerimise ja pakendamise sätetest. Läbipaistvust sellega seoses tugevdas 2017. aasta läbipaistvusseadus. Käitajad vastutavad dekomisjoneerimise ja demonteerimise kulude eest, samas kui föderaalvalitsus vastutab vahe- ja lõppladustamise teostamise ja rahastamise eest.

Nii on operaatoritel kohustus teha eraldisi radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamiseks kokku 24,1 miljardi euro ulatuses. See koostöö valitsuse ja operaatorite vahel on mõeldud selleks, et tagada demonteerimise edukaks juhtimiseks rahaliste vahendite olemasolu ning minimeerida võimalikult hästi elanikkonna terviseriske.

Täna, 26. oktoobril 2025, saab selgeks, kui tõsiselt tuleb võtta demonteerimise väljakutseid, et kaitsta elanikke tuumajaama varasema kasutamise kahjulike mõjude eest ning tagada samal ajal läbipaistvus finantsplaneerimisel.