Saksamaa Bundeswehrist saab NATO professionaal: 2029. aastaks 3,5%!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa tugevdab oma rolli NATOs kaitsekulutuste suurendamise ja strateegiliste lähetustega Balti riikides.

Deutschland stärkt seine Rolle in der NATO mit erhöhten Verteidigungsausgaben und strategischen Stationierungen im Baltikum.
Saksamaa tugevdab oma rolli NATOs kaitsekulutuste suurendamise ja strateegiliste lähetustega Balti riikides.

Saksamaa Bundeswehrist saab NATO professionaal: 2029. aastaks 3,5%!

Maine Bundeswehr on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Selle põhjuseks on eelkõige Saksamaa suurendatud kaitsekulutused ja uued ülesanded, mille riik on NATOs endale võtnud. Saksamaa on nüüd USA järel NATO tähtsuselt teine ​​liige ja mängib alliansi julgeolekupoliitikas keskset rolli.

NATO peasekretär Mark Rutte tõstis esile Saksamaa kindlat juhtimist erinevates valdkondades, sealhulgas lahingubrigaadi alalist paigutamist Baltikumi ja sealse õhuruumi valvamist Saksa lennukite poolt. Need meetmed on osa suuremast kohustusest, mis hõlmab Läänemere kriitilise infrastruktuuri kaitset.

Finantseerimine ja kulud

Saksamaa plaanib 2029. aastaks investeerida kaitsesse 3,5 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. See otsus tuleb varem, kui nõudis NATO, kes on selle eesmärgi täitmist ette näinud alles 2035. aastaks. Kaitseminister Boris Pistorius juhib ka Ukraina kontaktrühma UDCG, kuhu kuulub nüüdseks ligi 50 riiki ja mille eesmärk on pakkuda igakülgset toetust Ukrainale, mis on üks ELi suurimaid toetajaid Ukrainas.

Vastavalt ZDF Saksamaa kaitse-eelarve kerkib aastaks 2029 kokku 152,8 miljardi euroni. 2025. aastaks on ette nähtud juba 62,4 miljardit eurot, mis on enam kui kümne miljardi euro võrra suurem eelmise aasta eelarvest. Need rahalised vahendid on hädavajalikud, sest kõik NATO riigid peavad täitma kaitsekulutuste kahe protsendi eesmärgi.

Lisaks võtab föderaalvalitsus kuni 2029. aastani igal aastal uut võlga 126,1 miljardit eurot, et rahastada kaitsekulutusi ja vajalikke investeeringuid. Igal aastal on Ukrainale ette nähtud 8,5 miljardit eurot abi.

Bundeswehri struktuur ja väljakutsed

The Bundeswehr 12. novembril 1955 asutatud ettevõte ise hõlmab armeed, õhuväge ja mereväge ning küber- ja inforuumi. Praegu on teenistuses 182 357 tegevsõdurit, sealhulgas 24 908 naist, ja umbes 930 000 reservväelast. 2025. aasta sõjaline eelarve on 62,31 miljardit eurot, sealhulgas erifond 86,37 miljardit eurot.

Bundeswehr on asutamisest saadik korduvalt reformitud. Ukraina rünnakule järgnenud kriis on veelgi suurendanud vajadust kohaneda uue julgeolekupoliitilise tegelikkusega. Siiski on ka väljakutseid: muret valmistavad aeglased hanked, koostöö kaitseprojektides ja vananenud süsteemid.

Käimas on ka arutelu 2011. aastast peatatud ajateenistuse taastamise üle, kus märgitakse, et puudused on tõsisemad kui ainult Bundeswehri vormiriietus. Neid küsimusi ei arutata mitte ainult Saksamaal, vaid need tõstatavad küsimusi ka Bundeswehri tulevase rolli kohta Euroopas, eriti seoses võimaliku Euroopa NATO 2-ga.

Üldiselt on selge, et Bundeswehr tegutseb dünaamilises keskkonnas, kus turvaarhitektuuri nõuded muutuvad pidevalt. Saksamaad peetakse NATOs stabiilseks ankruks, isegi kui palju sisemisi väljakutseid tuleb veel ületada.