Saksamaa majanduslik tulevik: reforme on hädasti vaja!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2. oktoobril 2025 käsitleb Monika Schnitzer UBS-i keskuse loengus Saksamaa majanduslikke väljakutseid ja reformivajadust.

Am 2.10.2025 diskutiert Monika Schnitzer in einer UBS Center Lecture über Deutschlands wirtschaftliche Herausforderungen und Reformbedarf.
2. oktoobril 2025 käsitleb Monika Schnitzer UBS-i keskuse loengus Saksamaa majanduslikke väljakutseid ja reformivajadust.

Saksamaa majanduslik tulevik: reforme on hädasti vaja!

Saksamaa praeguses majandusolukorras on fookuses paljude kodanike jaoks keskse tähtsusega teema: võlaeelarve reform. Müncheni LMU professori ja CEPRi liikme Monika Schnitzeri UBS-i keskuse arvamusloeng uuris reformide tähtsust Saksamaa majanduse tuleviku jaoks. Schnitzer kutsus üles majanduse hetkeseisu kriitiliselt uurima ja rõhutas: "Kuulsite lasku, aga siis jäite poolel teel seisma." teatab CEPR.

Üritus toimus 2. oktoobril 2025 ja oli üldsusele avatud, kuid korraldatud põhimõttel, kes see mees, see mees. Huvilised said üritusest jälgida ka otseülekannet. Schnitzer käsitles oma loengus muuhulgas majanduse stagnatsiooni, mille muudab veelgi raskemaks piirav võlapidur. See mitte ainult ei pidurda vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja innovatsiooni, vaid toob kaasa ka usalduse vähenemise Saksamaa poliitilise tulevikujulgeoleku vastu.

Saksamaa riigieelarve väljakutsed

Saksamaa seisab silmitsi väljakutsega säilitada oma majanduslik sisu ja kujundada aktiivselt struktuurimuutusi. Küsimus on selles, kuidas seada prioriteedid kaitse-, digitaliseerimis-, haridus- ja sotsiaalkindlustussüsteemide vahel. Keskne punkt on võlapiduri mõju, mis on 2009. aastast põhiseadusesse kantud ja mille eesmärk on piirata uusi võlgu ja kaitsta tulevasi põlvkondi. Kuidas bpb rõhutab, et võlapidur lubab uut võlga kuni 0,35% SKTst aastas, kuid sellel on ka erand majanduskriiside jaoks.

Probleemi süvendab tõsiasi, et paljud kritiseerivad seda, et võlapidur takistab hädavajalikke investeeringuid infrastruktuuri. Kui valitsus ei suuda tulusid – peamiselt palgafondi- ja müügimaksudest – kulutustega katta, toob see kaasa soovimatu laenamise, mis piirab tulevast majanduslikku paindlikkust.

Kuhu reis läheb?

Võttes arvesse demograafilisi muutusi ja suurenevat survet paljudes valdkondades, on esmatähtis prioriteedid uuesti paika panna. Küsimus bürokraatia vähendamise rollist ning pikaajalistest mõjudest Euroopale ja Šveitsile on endiselt üks pakilisemaid väljakutseid. See nõuab head kätt selliste poliitikate kujundamisel, mis mitte ainult ei paku lühiajalisi lahendusi, vaid sõnastavad ka tulevikku suunatud strateegiaid tulevaste põlvkondade jaoks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et positiivse arengu suuna võtmiseks on hädasti vaja reforme majanduspoliitika vallas. Schnitzeri analüüs ja eelseisvad arutelud näitavad: Saksamaa majandusliku positsiooni pikas perspektiivis kindlustamiseks on poliitilise tegevuskava ümberkorraldamisel suur potentsiaal.

Quellen: