Finantsharidus Saksamaal: murettekitavad lõhed noorte seas!

Finantsharidus Saksamaal: murettekitavad lõhed noorte seas!

Saksamaa rahanduse kaardile levib tohutu teema: finantsharidus. Praegused arvud näitavad, et vaid kolmandik sakslastest (30%) väidab, et nende finantsteadmised on kõrged. Eriti murettekitav on elanikkonna, eriti noorte võlgade suurenemine. Vanemas eas vaesus ja rahalised raskused on sageli ebapiisavate finantsteadmiste tagajärg. Nii teatatud päevauudised et Saksamaa on finantshariduses üle OECD keskmise, kuid ühe olulise mööndusega: praeguste õpingute ülesanded on liiga lihtsad ega peegelda vajalikke oskusi.

Numbrid ei valeta – või valetavad? Professor Carmela Aprea märgib, et vaid 36% meestest hindab oma finantsteadmisi heaks või väga heaks, samas kui naistest jagab seda arvamust vaid 23%. Kahjuks on reaalsus noorte jaoks veelgi pakilisem: viiendik 14–29-aastastest on võlgu ja vähem kui kolmandik 17–27-aastastest tunneb end pensioni planeerimise osas hästi informeerituna.

Vajadus riikliku taastumise järele

Selle teema kontekstis algatati petitsioon, et julgustada Saksamaad osalema OECD PISA uuringu vabatahtlikus finantsmoodulis. Juba on kogutud üle 65 000 allkirja, et saada tugev signaal varajase finantshariduse andmiseks koolides. Olemasolev olukord muutub veelgi selgemaks: vanematel inimestel on keskmiselt rohkem võlgu kui nende noorematel kolleegidel, samas kui nooremad inimesed muutuvad sageli tarbijavõlgade tõttu sõltuvaks.

Päris ka terav analüüs Föderaalne rahandusministeerium, mis ilmus 13. mail 2024. See näitab, et kuigi finantskirjaoskus on Saksamaal võrreldes teiste riikidega hea, on teatud ainevaldkondades ja elanikkonnarühmades suured lüngad. Eelkõige ei kaasata finantshariduse algatustesse sageli rahaliste raskuste all kannatavaid rühmi, nagu madalapalgalised või sisserändajad.

Algatused ja väljavaated

Föderaalse rahandusministri Christian Lindneri ja haridusministri Bettina Stark-Watzingeri algatatud finantshariduse algatus nõuab riikliku finantshariduse strateegia esitamist 2024. aasta sügisel. Selle strateegia eesmärk on võtta arvesse OECD kogemusi ja soovitusi, et käsitleda vajadust võtta meetmeid sellistes küsimustes nagu pensionide tagamine, kapitaliturul osalemine, krediidi vastutustundlik kasutamine ja digitaalsete finantsteenuste turvaline kasutamine.

Võtmeteguriks jääb eeldus, et finantsharidust tuleks rohkem õpetada mitte ainult kooliõpikutes, vaid ka kaugemal. Finanztip Foundation on pühendunud koolidele tasuta õppematerjalide pakkumisele – see on hea esimene samm tulevaste põlvkondade finantsteadmiste tugevdamise suunas.

Kas Saksamaa astub sammu parema finantstuleviku suunas? Üks on kindel: kontsentreeritud tahtega parandada finantsharidust saaks elamiskulusid vähendada ja finantsinvesteeringuid optimeerida. Jääb üle loota, et noored lähevad õigele teele ega jää edaspidi ainult laenupakkumistele lootma.