Iisrael annab vastulöögi: Iraani konflikti ohtlik eskalatsioon!

Iisrael annab vastulöögi: Iraani konflikti ohtlik eskalatsioon!

Geopoliitilised pinged Lähis-Idas on viimasel ajal dramaatiliselt kasvanud. Ööl vastu 12.–13. juunit 2025 võttis Iisrael sihikule mitu Iraani tuuma- ja sõjalist rajatist, pommitades strateegilisi objekte Natanzis, Isfahanis, Tabrizis, Arakis ja Kermanshahis. Valju Merkuur Selle pealetungi eesmärk oli neutraliseerida Iraanist tulenev suurenev tuuma- ja ballistiline oht pikemas perspektiivis.

Teherani reaktsioon ei lasknud end kaua oodata: Iraan teatas "tõsist kättemaksust" ja hoiatas, et Iisrael maksab selle eest "kibedat hinda". Nende rünnakute ohvriteks olid Iraani kõrged sõjaväeametnikud ja tuumateadlased, mis veelgi süvendas olukorda. Peaminister Benjamin Netanyahu teavitas arengutest Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi ja välisminister Johann Wadephuli, samas kui föderaalvalitsus on mures Saksa kodanike turvalisuse pärast Iisraelis ja Iraanis.

Energiakriis ja põgenikevood

Rünnakutel on ka majanduslik mõju: nafta hind tõusis üle üheksa protsendi ning eksperdid hoiatavad olukorra halvenemisel kuni 50-protsendilise edasise hinnatõusu eest. Strateegiliselt olulise Hormuzi väina blokaad võib veelgi tõsta energiahindu Euroopas ja seada ohtu varustuskindluse ZDF teatatud.

Lisaks hoiatab Föderaalne Migratsiooni- ja Pagulasamet (BAMF) võimalike massiliste põgenikevoogude eest Iraanist ja regioonist laiemalt, eriti avatud sõja korral. Selle tulemuseks võib olla humanitaarkatastroof, mis ei mõjuta mitte ainult naaberriike, vaid ka Euroopat. Saksa poliitikud seisavad nüüd silmitsi väljakutsega tagada riiklik julgeolek ja samal ajal korraldada põgenike vastuvõtmist.

Konflikti tagamaad

Paljud näevad sõjalist eskaleerumist suurema katastroofi eelkäijana. Iisrael põhjendab oma rünnakuid eksistentsiaalse ohuga juudi rahvale ja osutab Iraani edusammudele tuumavõimekuse suunas. Luurearuanded näitavad, et Iraan juhib salajast tuumaprogrammi ega täida oma kohustusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ees. Iraan ise lükkab need süüdistused kindlalt tagasi. Samas kardetakse, et Iraan võib peagi tuumarelvi välja töötada RND märgib, et Iraanil on üle 3000 ballistilise raketi ja palju droone, mis võivad samuti Euroopasse jõuda.

Iraani õhutatud pinged tähendavad ka seda, et iisraellased jätkavad sõjalisi rünnakuid Hamasi sõjaväeüksuste vastu Gaza sektoris. Lisaks võib Liibanonist pärit Hizbollah konflikti sekkuda ja on teatanud, et ründab suuremaid sihtmärke, sealhulgas Iisraeli sõjalisi ja tuumarajatisi. Samuti kardetakse, et Iraani võimalikud vastumeetmed USA baaside vastu Iraagis võivad viia edasise eskalatsioonini, kuna USA on juba vähendanud Iraagi saatkonna personali.

Olukord on jätkuvalt pingeline ja eksperdid hoiatavad, et konflikti tulemus sõltub Teheranis, Jeruusalemmas ja Washingtonis tehtud otsustest. Suureneva ebakindluse aegadel on oluline olla valvas, kuna piirkonna inimesed kardavad oma turvalisuse pärast.