Kriisikindel või sõltuv? See on Saksamaa toiduvarude seis

Kriisikindel või sõltuv? See on Saksamaa toiduvarude seis

Saksamaal naudime rikkaliku ja mitmekesise toiduvaliku luksust, mis on tänu globaliseerunud turgudele saadaval aastaringselt. Kuid kui turvaline on see tarne kriisi ajal? Kaubandusvaidlused ja geopoliitilised pinged teevad paljusid tarbijaid rahutuks, eriti mis puudutab omavarustatuse kindlust. Praegused aruanded näitavad, et Saksamaal läheb mitmes mõttes hästi, kuid tal on ka väljakutseid.

Numbrid räägivad enda eest: 2022/23. aastal oli sakslaste isevarustatuse tase 82 protsenti, mis tähendab, et üle viiendiku neile vajalikust toidust tuleb importida. Põllumajandus on aga viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud ja suudab praegu taluda peaaegu 147 inimest põllumajandustootja kohta – see on märkimisväärne kasv võrreldes 1990. aastatega. See pärineb aruandest ZDF välja.

Omavarustatuse tase toidukategooriate kaupa

• Schweinefleisch: Hier liegt der Selbstversorgungsgrad bei 135 Prozent, wobei Deutschland über 2,2 Millionen Tonnen exportiert und gleichzeitig 942.000 Tonnen importiert, um die Nachfrage zu decken. Beliebt sind vor allem Schnitzel und Koteletts.
• Getreide: Mit einem Selbstversorgungsgrad von 104 Prozent, davon 111 Prozent für Weizen, ist Deutschland in dieser Kategorie gut aufgestellt und kaum von Lieferengpässen betroffen.
• Kartoffeln: Hier kann Deutschland sogar beeindruckende 153 Prozent an Selbstversorgung vorweisen und ist Europameister im Kartoffelanbau.
• Obst: Leider muss sich Deutschland mit einer Selbstversorgung von lediglich 20 Prozent begnügen, wobei 50 Prozent der konsumierten Äpfel importiert werden.
• Gemüse: Nur 37 Prozent des Gemüsebedarfs wird aus heimischen Anbau gedeckt, wobei Rot- und Weißkohl die einzigen Ausnahmen bilden, die die Nachfrage übertreffen.

Eriti huvitav: suhkru isevarustatuse tase on tõusnud 155 protsendini, mis viitab märkimisväärsele piirkonnaülesele tootmisele. Siiski tuleb tõdeda, et puu- ja köögiviljade tarnimine sõltub suuresti impordist, sageli teiste riikide soodsamate tootmistingimuste tõttu.

Kasvavad väljakutsed

Saksamaa põllumajandus seisab silmitsi täiendavate väljakutsetega. Kliimamuutused põhjustavad üha enam äärmuslikke ilmastikuolusid, mis ohustavad põllukultuure ja soodustavad kahjurite levikut. Eriti murettekitav on pilliroogu laiem levik, mis avaldab negatiivset mõju kartulisaaki. See suurendab sõltuvust toiduainete impordist, mis võib kriisi ajal muutuda oluliseks ohuks. Ilma toiduainete tootmiseks hädavajalike põllumajanduslike kõrvalsaaduste impordita ei oleks kriisi korral isemajandav varu.

Sellegipoolest jääb hinnang optimistlikuks, kuna toiduainetega varustamist Saksamaal peetakse turvaliseks, isegi kui esineb nõrkusi ja sõltuvusi. Oleme hästi varustatud paljude põhitoitudega nagu leib, šnitsel ja friikartulid, kuid sageli peame vaatama piiridest kaugemale, kui rääkida mitmekesistest köögiviljalisanditest ja värsketest puuviljasalatitest.

Toiduainete tootmise ja tarnimise areng on kiire. Viimased aastad on näidanud, et ümbermõtlemine on vajalik selleks, et saaksime tulevikus enda peale loota. Jääb vaid loota, et kohalikul põllumajandusel on jätkuvalt tubli käsi siseturu teenindamisel ja tarbijate rahulolu pakkumisel. Lisateavet selle teema kohta leiate veebisaidilt Agriculture.de.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Saksamaa on paljudes toiduainete tootmise valdkondades tugev, on endiselt väljakutseks kriitilistel hetkedel vähendada sõltuvust impordist. Kohalike saaduste teadlik kasutamine ja otsene kasvatamine oma aias võivad siin anda väärtusliku panuse ja seeläbi tugevdada pikemas perspektiivis varustuskindlust.