Afäärišokk MV-s: riigisekretär Schmülling astub tagasi!

Afäärišokk MV-s: riigisekretär Schmülling astub tagasi!

Märkimisväärsel sündmusel Mecklenburg-Vorpommerni poliitilisel maastikul teatas riigisekretär Wolfgang Schmülling mitmete afääride tõttu tagasiastumisest. See on otsus, millel pole tähtsust nii poliitika kui ka avalikkuse jaoks. See näitab taas, kui suur roll on selliste skandaalide paljastamisel meedial - riigi nn neljandal võimul. Ajal, mil sõna- ja teabevabadus on tagatud põhiseaduse artikliga 5, tekib küsimus, mil määral oli see tagasiastumine ajakirjandusliku uurimistöö tulemus.

Schmüllingi tagasiastumise tagamaad jäävad aga vaid osaliselt selgeks. Vastavalt [Spiegel](https://www.spiegel.de/politik/mecklenburg-vorpommern-staatssekretaer-wolfgang- schmuelling-tritt-wegen-mehrerer-affaeren-zurueck-a-08f33f64-4135-4e8f-8259-4ffd1d034c2c), avalikkuse usaldus tema vastu on pärast mitmete asjade ilmsikstulekut oluliselt nõrgenenud. Kindlasti polnud see kerge Schmüllingul, kes soovis enda väitel töötada oma büroo heaolu nimel. Aga jah, mõnikord lähevad asjad teisiti, kui arvate.

Poliitilised skandaalid ja nende tagajärjed

See peatükk Mecklenburg-Vorpommerni ajaloost heidab kergesti valgust poliitiliste skandaalide dünaamikale üldiselt. Ajalooliselt on sellised sündmused sageli olnud muutuste katalüsaatoriks ja poliitilise võimu vajalikuks kontrolliks. Tagasivaade näitab, et avalik pahameel üleastumise üle on viinud korduvalt skandaalide avastamiseni. Markantne näide meedia mõjust on USA Watergate’i skandaal, mis aastakümneid tagasi tõi kaasa sügava usalduse kaotuse riigiasutuste vastu.

Nagu Planet Wissen kirjeldab, pole meedia mitte ainult kriitilised juhtumid, vaid ka äriettevõtted, kes loovad oma reportaažidega reitinguid ja levikut. Meedia reportaažidega kaasneb oht, et skandaale liialdatakse. Kuid jäägem optimistlikuks: lõppkokkuvõttes võivad poliitilised skandaalid anda positiivse tõuke reformidele ja muutustele.

Avalikkuse ja meedia roll

Aegadel, mil poliitilised liidrid peavad tagasi astuma – nagu Schmüllingi puhul –, saab selgeks, kui suur roll on avalikul arvamusel. Poliitiliste asjade aruandlus mitte ainult ei soodusta kodanike arvamuse kujundamist, vaid loob ka dialoogi vastutustunde ja poliitika läbipaistvuse üle. Toimivas demokraatias nagu Saksamaa on ajakirjandusel sügavad juured, et tegutseda kontrolliva võimuna.

Mainimata ei tohiks jätta ka telekommunikatsiooni. Aruanded tehniliste häirete kohta platvormidel, nagu Outagedown, näitavad, et tehnilised probleemid võivad samuti mõjutada juurdepääsu olulisele teabele, mis on kriisi ajal eriti oluline. Nii võivad kodanike teated võrguteenuste häirete kohta tagada, et tehnoloogia satub tähelepanu keskpunkti ka ajakirjandusliku aususe osas.