Häkkerite rünnak halvab politsei MV: üle 3500 mobiiltelefoni on kasutuskõlbmatu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Häkkerite rünnak Mecklenburg-Vorpommerni osariigi politseile: mõjutatud on 3500 ettevõtte mobiiltelefoni, sisemine suhtlus on rangelt piiratud.

Hackerangriff auf die Landespolizei Mecklenburg-Vorpommern: 3.500 Diensthandys betroffen, interne Kommunikation stark eingeschränkt.
Häkkerite rünnak Mecklenburg-Vorpommerni osariigi politseile: mõjutatud on 3500 ettevõtte mobiiltelefoni, sisemine suhtlus on rangelt piiratud.

Häkkerite rünnak halvab politsei MV: üle 3500 mobiiltelefoni on kasutuskõlbmatu!

Mecklenburg-Vorpommerni osariigi politseid tabab praegu tõsine häkkerite rünnak, mis võib mõjutada 3500 ettevõtte mobiiltelefoni ja avaldab seega märkimisväärset mõju politseitööle. Siseministeeriumi hinnangul tuleb need alles 2020. aasta sügisel ostetud nutitelefonid rünnete tõttu tõenäoliselt lõplikult võrgust eemaldada. Siseministeerium oli esialgu teatanud vaid piiratud kasutamisest, kuid nüüdseks on selge: seadmeid ei lubata enam sisse lülitada, mis häirib massiliselt politsei sisekommunikatsiooni. Raadioside kogeb ootamatut renessanssi, sest ametnikel tuleb taas appi võtta vanad raadiod, mis piirab mõnes olukorras tugevalt politseitöö efektiivsust.

Nagu NDR edasi teatab, oli tundmatutel häkkeritel juurdepääs neid mobiiltelefone haldavale mPol-serverile. Juurdepääs võib olla sisemisele teabele, nagu kasutajanimed, auastmed ja e-posti aadressid. Kuigi käimasolevate uurimiste andmeid väidetavalt see ei mõjuta, näitab see rünnak, kui haavatavad võivad olla isegi avaliku halduse süsteemid, mida peetakse turvaliseks.

Poliitilised reaktsioonid ja nõudmised

Juhtum ei ole ilma poliitiliste tagajärgedeta. Riigi kriminaalpolitsei amet on süüdlaste suhtes juba uurimist alustanud. Politseiamet (GdP) näeb selles rünnakus tagasilööki politseitööle ja nõuab tungivalt investeeringuid kaasaegsesse seadmesse ja kvalifitseeritud personali. Juhtumit arutatakse ka osariigi parlamendis. CDU ja AfD süüdistavad ministeeriumi võimalike häkkeririskide hoiatuste eiramises. Teisest küljest nõuavad rohelised suuremat läbipaistvust ja ülevaadet raporti salastatud teabeks klassifitseerimisest. Siseminister Christian Pegel on seetõttu surve all, sest opositsioon nõuab igakülgset selgitust.

Olukord ei ole ainult kohalik probleem. BKA andmetel on Saksamaal täheldatud avalike haldusasutuste vastu suunatud lunavararünnakute sagenemist. Need rünnakud võivad põhjustada tohutut rahalist kahju ja tundlike andmete kadumist. BKA soovitab IT-turbe kontseptsioonid üle vaadata ja töötajaid küberturvalisuse vallas koolitada. See hõlmab muuhulgas süsteemide regulaarseid uuendusi ja turvameetmeid, et paremini tõrjuda küberrünnete ohtu.

Pilk tulevikku

Praegune olukord annab selgelt mõista, et küberturvalisus politseis pole pelgalt tehniline, vaid ka julgeolekupoliitiline probleem. Jääb üle oodata, kui kiiresti suudab Mecklenburg-Vorpommerni politsei oma töövõime taastada ja milliseid õppetunde saab sellest juhtumist tulevaste meetmete jaoks õppida. Kahtlemata jääb see episood meelde mitte ainult tänastele, vaid ka tulevastele põlvedele. Arutelu selle üle, kuidas küberriskidega toime tulla, peab selles riigis hoogu saama, et sarnaseid intsidente tulevikus ära hoida.