Suche
Mein Konto
Riik plaanib kliinikut moderniseerida ilma bürokraatiata - 800 miljonit eurot Rostockile ja Greifswaldile!
Mecklenburg-Vorpommerni moderniseerib Rostockis ja Greifswaldis asuvaid ülikoolikliinikuid: 2026. aastast tõhusamad otsused kliinikute renoveerimiseks.
Riik plaanib kliinikut moderniseerida ilma bürokraatiata - 800 miljonit eurot Rostockile ja Greifswaldile!
Olulise sammuna Mecklenburg-Vorpommerni ülikoolihaiglate moderniseerimise suunas kavatseb riik vähendada haiglate ehitamisel tekkivaid bürokraatlikke takistusi. Alates 2026. aastast võtavad Rostocki ja Greifswaldi kliinikud oma ehitusprojektide üle ise kontrolli. Teadusminister Bettina Martin (SPD) ja rahandusminister Heiko Geue (SPD) rõhutavad selle reformi vajalikkust, et muuta riigi tervishoiutaristu tulevikukindlaks. NDRi andmetel voolab järgmise kümnendi keskpaigaks moderniseerimisse 600–800 miljonit eurot.
Riikliku ehitusameti tagasivõtmise otsust kirjeldab minister Geue kui "olulist struktuuriotsust". Eesmärk on, et kliinikud suudaksid oma patsientide vajadustele kiiremini ja tõhusamalt reageerida. Rostocki kavandatakse uut osakonda ja kaasaegset operatsioonikeskust, Greifswaldi aga ehitatakse spetsiaalselt vähihaigetele mõeldud keskust.
Ajaloolised juured ja tänapäevased arengud
Greifswaldi ülikoolihaiglad, mis asutati 19. sajandi lõpus, on pika ajalooga. Erinevad erikliinikud asuvad kesklinnas, teised kliinikud aga Fetteni eeslinnas ja uues ülikoolilinnakus. Hooned on DDR-i ajast pidevalt arenenud: 1980. aastal ehitati diagnostikakeskus, millele järgnes aastatel 1989–1990 palat.
Saksamaa moodsaima haigla ehitamist alustati 1999. aastal ja sellest ajast alates on rajatise välimust kujundanud arvukad ehitusetapid. Kokku on struktuursesse taristusse investeeritud juba üle 400 miljoni euro. Uued rajatised, nagu diagnostikakeskus või spetsialiseeritud ravikeskused lastele ja täiskasvanutele, pakuvad laia valikut meditsiiniteenuseid.
Tuleviku ehitusprojektid
Hetkel on päevakorras mitu projekti. Eelkõige valmib 2026. aasta lõpuks William B. Kanneli kogukonnameditsiini keskus. Töö selle kallal on kestnud alates 2022. aasta novembrist, mis rõhutab arstiabi parandamiseks tehtavate pingutuste intensiivsust. Need investeeringud on eelkõige vastus piirkonna kasvavatele tervishoiuvajadustele.
Ülioluline punkt uues organisatsioonis on see, et ülikoolide meditsiinikeskused peavad esitama riigikogu rahanduskomisjonile kinnitamiseks suured ehitusprojektid, mille väärtus on üle 100 miljoni euro. Lisaks jätkab riik laenude tagamist ning tagasimakse ja intresside katmist, et vähendada kliinikute rahalist koormust.
Siiski tuleb märkida, et kliinikud peavad võtma vastutuse arstitudengitele tasustamise eest, seda eriti praktilise aasta jooksul. Ametiühingu hinnangul teeb muret ka see, et kõik kliinikud ei täida kollektiivlepingu nõudeid arstide tööaja elektroonilise arvestuse kohta.
Kokkuvõttes on selge, et riik tahaks tulevikus kliinikute rajamisel astuda enesekindlamaid samme, eesmärgiga omada head kätt vajaduspõhisel kaasaegsel arstiabil.