Mecklenburg-Vorpommeri võitleb rüüstamiskastide vastu: rohkem kaitset noortele!

Mecklenburg-Vorpommeri võitleb rüüstamiskastide vastu: rohkem kaitset noortele!

Selle aasta Gamescomil Kölnis esitas Mecklenburg-Vorpommerni sotsiaalminister Stefanie Drese murrangulise algatuse rüüstamiskastide teemal. Aruteludes hasartmängutööstuse esindajatega teatas ta, et föderaalnõukogus võetakse ettepanek vastu. Selle rakenduse eesmärk on tugevdada alaealiste kaitset ja karmistada oluliselt rüüstamiskastide regulatsiooni. regionalheute.de teatab, et minister pole mures mitte ainult noorte heaolu pärast, vaid ka pikaajalise rahalise mõju pärast, mida mehhanismidel võib olla mängijate taga.

Lootboxid, mida paljud tarbijad peavad moodsateks hasartmängudeks, pakuvad mängudes virtuaalseid esemeid ja eeliseid, mida saab sageli osta pärisrahaga. Mängu sisu jääb tavaliselt salajaseks, mis suurendab riske, eriti nooremate mängijate puhul. Valju jugendschutz.net Rüüstamiskastidel on negatiivne varjund ning avalikkus on arvutimängusõltuvuse ja finantskoormusega kaasnevatest ohtudest hästi teadlik.

Loot boxi arutelu taust

Märkimisväärne 72% 12–19-aastastest noortest mängib regulaarselt videomänge, mis rõhutab selle teema asjakohasust. Lootkastid on mänguarendajatele oluline sissetulekuallikas, kuid tekitavad ka tõsiseid küsimusi tarbijakaitse kohta. Valju Liim Paljudes Euroopa riikides ei ole veel kehtestatud konkreetseid eeskirju, vaatamata sellele, et videomängude sektori globaalne tulu on 2023. aastal hinnanguliselt muljetavaldav 356,75 miljardit eurot, mis teeb sellest suuremaks kui muusika- ja filmitööstus kokku.

Septembri lõpus liidunõukogule esitatav ettepanek ei sisalda ainult sisu ja võidu tõenäosuse läbipaistvat avalikustamist, vaid ka kiireloomulisi hoiatusi hasartmänguriskide eest. Algatajad soovivad laiendada ka õppekavasid, et hõlmata teavet lootboxide ja pay-2-win mehhanismide kohta – meetmed, mida paljude ekspertide sõnul on juba ammu vaja.

Pilk üle riigipiiride

Rahvusvaheline arutelu rüüstamiskastide üle näitab, et piiravaid meetmeid on juba võetud sellistes riikides nagu Belgia ja Holland. Seal liigitatakse lootboxid hasartmängude alla, mis on kaasa toonud keelud või karmimad tingimused. Austrias tehti isegi kohtuotsus, mis liigitas rüüstekastid hasartmängudeks, mistõttu teatud pakkujad pidid tagasi maksma.

Tulevase Föderaalnõukogu algatuse ja ELi tasandil käimasoleva arutelu tõttu võib olukord Saksamaal peagi muutuda. Jääb üle oodata, kuidas poliitilised osalejad ja tööstus neile väljakutsetele reageerivad. Igal juhul on avalik diskursus juba alanud – ja see on samm õiges suunas digitaalse mängusektori suurema turvalisuse ja läbipaistvuse poole.